Elise Aun-Raup(1863-1932)

Kirjanik

Kultuurilooline haud

V, KV IV/I, 1-9, 2-kohaline kirstuplats

Maetu Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Elise Aun-Raup 01.01.1932
Vidrik Raup

 

 Elise Rosalie Aun-Raup (15.06.1863 - 02.061932) luuletaja

Sünd. 15.06.1863 Valgjärve v.
Surn. 02.06.1932 Tallinn
EA sündis Võrumaal Kanepi khk.  Pikareinu renditaluniku tütrena. Hiljem asus koos vanemategaa Ulitina mõisasse. Lõpetas Räpina-Lokuta  tütarl. Kooli. 1888.a-st viibis vahelduvalt Tartumaal Võtikveres, Riias ja Pärnus. 1890.a. asus tööle  Viljandisse ajakirja LINDA toimetusse. Edaspidi elas  Riias Kronlinnas  ja Valgas, olles haigeravitseja,  guvernant, raamatukaupluse müüja.. 1898.a. asus uuesti tööle LINDA toimetusse. Õppis  Vändras kurttummade kasvatajaks, siis oli Pärnus  riidekaupluse kassapidajaks. 1902.a. sai  Tallinnas  Kristliku Rahvakirjanduse agentuuri abikaupluse juhatajaks. !903.a. abiellus kooliõpetaja Fr.  Raup´iga ja siirdus mõne aja pärast Simbirskisse. Pöördus 1911.a. Tallinna tagasi kuhu jäi elu lõpuni. EA oli paljude  Eesti suurvaimude ja ka Anna Haavaga kaasaegne. Tema tagasihoidlik haridus ei lubanud tal av ga viimasega sammu pidada. Avaldas luulekogud  KIBUVITSA ÕIED (1888) , LAANE LINNUKE (1889), METSA LILLED (1890), KIBUVITSA ÕIED II (1895) ja III (1901). 1898.a ilmus temalt proosakogu TOSIN JUTUKESI. EA on avaldanud kirjeldusi setude elust (mis praegusel hetkel on ju  ülioluline). Kogus J.Hurdale setu rahvaluulet ja tegelenud ka  proosa-ja luuleteoste tõlkimisega. Tõlkis Fr.Schilleri, H.Heine, N.Lenau jt luuletusi. EA luule on kindlasti sügavam ja sisukam ja parema vormiga tol ajal teistegi Koidulast innustunud  kõikvõimalike luuletajannade (lillela, õiela, ehala jne.jne) üllitistest. EA lüürika väljendab nukraid meeleolusid, eriti koduigatsust. Usulisest idealismist hoolimata kaldub luuletaja sageli pessimismi. EA-l on pilku looduse nägemiseks ja ta suudab oma meeleolusid poeesias elamuslikult  väljendada. Armastuslüürikas domineerib abstraktne mõttekujutus. Tänapäeval teatakse tema lauludest neid, mis on viisistatud, näiteks M.Saare viisiga NAGU PÄÄSU PÄEVALINDU OLEN KULLA KODUTA, NAGU LÕO LÕBULINDU ASUN TUULE TORMILA... EA kalmu tähistab tume looduslik kivirahn millel must graniitrist.
Andmed: EBL, Tartu, 1926-29; EKL, Tallinn, 2000; O.Kruus NAINE HANESULEGA, Tallinn, 1971; K.Laane ERAARHIIV, M.Kask ERAARHIIV   (S.Muraka õpilasuurimus).

Loe lisaks...