Eedi Pesti (1939 – 2006) teenistuja

Eedi Pesti  (1939 – 2006)  teenistuja
Sünd. 26.03.1939 Märjamaa v.
Surn. 08.10.2006 Tallinn
Eedi Pesti sündis Konuvere külas talupidajate Aleksander Eduard ja Maria Pesti (neiuna Pipar) perre. Eedi koolitee algas Päärdus. Edasi siirdus ta õppima Haapsalu pedagoogilisse kooli, viimane suleti ja kooli lõpetas ta Tartus. Eedi töötas mõned aastad Märjamaa vallas õpetajana. Asus siis õppima hoopis Tallinna Tehnikakooli nr 1 Karu  tänaval (nn Karu Akadeemia) ja lõpetas 1957.a I lennu mereerialal. Töötas mõned aastad meremehena. Taas hakkas kimbutama nõukogude armeesse võtmine ja Eedi Pesti astus TPI-sse elektrotehnika teaduskonda, tollal väga uudsele ja prestiižikale erialale automaatika ja telemehhaanika osakonda,  mille lõpetas 1967.a. Eedi Pesti asus tööle sadamasse, hiljem töötas veel mõnel pool, lõpuks jäi 1970.ndate a-te lõpul pikemaks ajaks tööle  Eesti  Riikliku Teraviljaameti info-ja arvutikeskusse direktori ametikohale. Ja sellel ametikohal olles asus tema, Eestisse vabamate aegade saabudes,  taastama ja korrastama Liiva kalmistul asuvat punaste poolt mõrvatute hauaplatsi. Eedi Pesti  peres räägiti ammu vaprast, traagilise saaatusega  onu Hans Piprast, ema  Marie vennast,  kes töötas eestiajal PO-PO-s vanemassistendina. Ülikooliõpingute ajal oli Eedi sage külaline Lisette Pipra, onu Hansu  Venemaalt vangist naasnud naise juures. Eedi oli onu Hansu, kel endal lapsi polnud, lemmik. Kommunistide poolt Scheeli krundil mõrvatud onu Hans puhkas samuti Liival 114 teise ohvri hulgas. Vähesed julgesid nõukogude ajal seal omi haudu külastada, paljud ei saanud seda teha, olles vangis või küüditatud, nõnda ka Lisette Pipar. Oma  mehe matuste ajal oli tema Venemaal  Tveri oblastis vangilaagris. Sel ajal, kui Eesti polnud veel vaba ja kõik rääkisid  nõukogude okupatsioonivõimude metsikustest sosinal, tellis  Eedi Pesti kunstnik Ekke Välilt projekti  Liiva haudadeplatsi üldkujunduse kohta. Tema vaiksel ja asjatundlikul juhendamisel hakkasid tööd juba 1988.a. lõpul tasakesi, 1989 a. algul juba rutusti edenema. Teostati geodeetilised uuringud, tasandati pinnas, toodi koormate kaupa mulda, külvati muru,  istutati hekk ja telliti malmristid hukkunud isikuile. Ka need kujundas skulptor Ekke Väli, valati aga ILMARISE-s. Eedi Pesti oli algataja, teda  aitasid tema kolleegid ja aatekaaslased - peainsener Heini Michel, ta asetäitja  Kalju Saar, kõige enam aga sõber Ants Salumäe, füüsikainstituudi konstruktor. Teatud määral aitas kaasa ka muinsuskaitse. 1989.a.  oligi hauaplats korrastatud  ja  kõik 114 kalmu muruga kaetud ja  malmristiga  tähistatud.  Sama aasta 10. juunil oli igal kalmul pärg sinimustvalge lindiga. Toimus pidulik  memoriaali  avamine pidulike kõnedega, kõnelejate hulgas oli neidki, kes platsil esmakordselt viibisid. Lisaks mõrvatute omakseile ja tuttavaile oli kalmistul sadu inimesi. Kõik oli hästi korraldatud, sugulased olid liigutatud ja tänulikud, et nende ülekohtuselt hukatud omaksed said väärika ja piduliku tähistuse.  Matuselehel oli 114 mõrvatust teada vaid 47 nime, jätkus töö ülejäänud nimede  väljaselgitamisega. Eedi Pesti kinkis kalmistule  muruniiduki, et saaks kalmevälja muru korras hoida. Aga ta jälgis ise kogu aeg platsi korraolekut ja lasi sinna veel kõrge graniitsamba püstitada kuhu kõikide teadaolevate mõrvatute nimed graveeritud. Samba avamine  toimus Eedi Pesti juhtimisel 6.okt. 1990.a.,  ka see sündmus oli rahvarohke ja pidulik. Avakõne pidas Ülo Nugis, õnnistas praost Einar Soone. Kõneles tollane Tallinna meer Hardo Aasmäe ja mitmed ajaloolased. Kõik oli tehtud, jäi vaid ülejäänud nimed välja selgitada ja sambale graveerida. Selle ülesande  lahendamise võtsid enda peale juba teised inimesed. Eedi Pesti, ettevõtliku inimesena,  lõi endale isikliku firma aga  likvideeris selle enne pensionile siirdumist 2000.-ndate aastate alguses.
Eedi Pesti oli tagasihoidlik ja vähesõnaline tegudeinimene, riiklikke autasusid temale ei antud.  1976.a. Eedi Pesti abiellus oma ülikooliõe Helgiga. Vabal ajal viibis ta koos abikaasaga nende suvilas,  kus ta armastas ehitustööga tegeleda, ajalugu uurida. Eedi Pesti oli suur ilukirjanduse lugeja, eriti noorena. Abikaasa Helgi tegeles aiandusega. Eedi Pesti oli perekeskne, hoidis ja aitas  oma lähedasi, aga ka sõpru. Vennalapsed , Eedi Pestil endal lapsi polnud,  lausa jumaldasid teda. Eedi Pesti oli suur arvutispetsialist, armastas arvutis ka maletada. Eedi Pesti kuulus Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakonda , oli lähedane Ülo Nugisega.
Eedi Pesti puhkab ühisel hauaplatsil Hans Pipra abikaasa, Lisette Pipraga, kalmu tähistab punakast graniidist kalmukivi.
Andmed: Helgi Pestilt isikl. saadud andmed, 2015.a.; M.Kask  ERAARHIIV (1988-2015);