Volemar Erm (1905 – 1994) kunstiajaloolane, museoloog

Volemar Erm (1905 – 1994) kunstiajaloolane, museoloog
Sündis 15.mail1905 Tori vallas 
Surnud 05.novembril 1994 Tallinnas 
Sündis Uru külas Pärnumaal Aru talumehe Jüri ja ta naise Katrina pojana. Õpinguid alustas Murru vallakoolis aastail 1913- 1916, edasi õppis Pärnu progümnaasiumis, lõpetas 1919.aastal. Jätkas õpinguid Pärnu ühisgümnaasiumis, mille lõpetas 1924.aastal. Peale keskhariduse omandamist õppis 1925-30 aastatel Tartu Ülikoolis. Peale lõpetamist oli 1930-40 aastatel EESTI ENTSÜKLOPEEDIA toimetuse sekretär. Tartu Kunstimuuseumi esimesene direktor, töötas selles vaheaegadega aastail 1941-1951.
Oli üks neist tollastest muuseumitöötajatest, kes ennastsalgavalt ja iseendastmõistetavalt päästis  ja säilitas keerukais oludes Eesti riigi kunstivarad tulevastele põlvedele. Tartu Kunistimuuseumi tarbekunstikogu sai alguse sõja-aastatel, alusvara panid 1940.ndail aastatell kokku Tartu kunstnikud. Tal õnnestus, vist ainsa direktorina Eestis, sõlmida kokkulepe rahandusosakonnaga, et tühjaksjäänud korterites tehakse inventuur ja maalt põgenenute kunstiväärtused tuuakse muuseumi varjule. Moskvast Kunstide Valitsusest tuli kiri, milles nõuti andmeid, millal muuseum lõpetab inventeerimise ja millal Moskva saab  Tartu Kunstimuuseumi keskkataloogi andmed maalide, joonistuste, graafika ja skulptuuri kohta. Nende põhjal oleks hiljem hea korraldusi teha teoste evakueerimiseks Venemaale või teiste nõukogude muuseumidega  vahetamiseks. See tähendas et Eesti riik oleks neist jäädavalt ilma. Ta ignoreeris taolisi korraldusi nagu ka  totrate ja asjatute pikkade aruannete ja töökavade saatmist.  
Saksa okupatsiooni ajal paistsid isikupärase kirjutamisstiiliga silma Voldemar Erm, Armin Tuulse ja Helmi Üprus, kes käsitlesid Tartu kunstielu ja näitustegevust põhiliselt POSTIMEHES. Esines üllatavat julgust mässata ametliku kunstimõistmise vastu, mis annab tunnistust tsensuuri suhtelisest leebusest kultuuriküsimustes. 
1951.aastal sunniti tema ja peavarahoidja Tuui Koort poliitilistel põhjustel lahkuma ning peale lühikest perioodi Nikolai Jasnetski juhtimisel sai 1952.aastal direktoriks Vaike Tiik. Ta jätkas 1953.aastast tööd lepingulise töötajana. Arvukais artikleis, personaalnäituste kataloogides, lühimonograafiates ja albumeis on ta valgustanud talle lähedaste eesti kunstnike Anton Starkopfi, Andrus Johani, Elmar Kitse, Kristjan Raua, Juhan Pütsepa, Eduard Kutsari, Kaljula Tederi, Enn Volmere ja teiste elu-ja loomelugu. Minevikumeestest on autori erilist tählepanu pälvinud eesti rahvusliku kunsti teerajaja Johann Köleri isiksus ja looming. Ta on olnud siin tugev järjehoidja  ja on avaldanud 19.sajandi Eesti kunsti kohta  artiklite kogumiku LÄHTEMEISTRID. On  käsitlenud Eesti rahvusliku kunsti sündi, 1920-30.aastate kunstielu ja Tartu kunstnike loomingut. On EESTI KUNSTI AJALOO 1. kd., II osa, 1977  üks autoreid.
Voldemar Ermile  annetati ENSV teenelise kultuuritegelase nimi aastal 1980,  Eesti NSV riiklik preemia 1980.aastal ja  Kristjan Raua preemiad aastal 1978 ja aastal 1985. 
Andmed: EE 14 kd, Tallinn; V.Erm  LÄHTEMEISTRID, Tallinn, 1984; www.muuseum.ee/uploads/.../Akad_2009_4_lk690-702_Inge_Kukk.pdf; www.sirp.ee › Artiklid › Kunst

loe lisaks...