Karoly Stern (1921 – 1975) Tallinna loomaaia direktor ja arendaja

Karoly Stern (1921 - 1975) Tallinna loomaaia direktor ja arendaja

Sünd. 13.06.1921 Budapest
Surn. 30.08.1975 Tallinn
K S  sündis  Kesk-Euroopa südames Budapestis, kuhu tema eesti-saksa segaperekonnast pärit ema oli elama asunud pärast abiellumist endisest Austria-Ungari sõjavangist advokaadiga. Varasest lapsepõlvest peale loomade vastu vääramatut huvi ilmutanud Karoly ja temast kolm aastat noorem samalaadsete huvidega vend Sandor (hilisem kunstnik ja kunstipedagoog) veetsid suurema osa oma koolivälisest vabast ajast Budapesti loomaaias loomi joonistades ja nende elu-oluga tutvust tehes. Peale pereisa ootamatut surma naasis ema rahutuks muutuvast Euroopa südamest 1935. aasta septembris koos kahe teismelise pojaga Kuressaarde oma vanematekoju. Toona umbkeelsed poisid pidid kõigepealt eesti keele ära õppima. Aasta pärast jätkas KS kooliteed Kuressaare tööstuskoolis.  Keerulised ja murrangulised sündmused jõudsid paraku  ka Läänemere kallastele, ent veel enne Punaarmeesse mobiliseerimist jõudis Karoly omandada Haapsalu Õpetajate Seminaris joonistusõpetaja kutse. Saaremaal pere loonud K S pidas mitmes sealses koolis õpetajaametit, täiendas end kaugõppe teel Tallinna Õpetajate Instituudis ning püüdis võimaluse piires kirjanduse varal jätkata zooloogiahuvi rahuldamist. Tallinnas elav vend Sandor tegi vanemale vennale ettepaneku pakkuda ennast loomaaeda juhtima. Pole teada, millest linnavalitsuses täpselt kõneldi, aga 1961. aastal määratigi KS loomaaiadirektoriks. Tõsi, ajutise kohusetäitjana. Kes kujutaks tänapäeval direktorit tööle tulemas, voodimadrats kaenlas ja kohver puhta pesu,  vahetusriiete ning seebi ja hambaharjaga käe otsas? Aga just nii K S oma direktoriametit Tallinna loomaaias alustas. Pere ootas samal ajal Saaremaal - kas isa tuleb tagasi ja jätkab õpetajaametis? Isa ei tulnud. Uue noore direktori asjatundlikkust ja teotahet märgati linnavalitsuses kiiresti, ning veel enne, kui katseaeg läbi sai, kinnitati K S lõplikult ametisse, ja ka pere pidi Saaremaalt Tallinna kolima. KS luges mitmes keeles teadusraamatuid, mis jõudsid temani Euroopas elavate sugulaste-tuttavate abiga. Asus kohe võitlema loomaaia laiendamise eest ja korrastama kollektsiooni, pannes aluse meie süsteemsele ja väga huvitavale ekspositsioonile. K S püüdis leida võimalusi olukorra reformimiseks kogu NSV Liidus ning võttis avalikult sõna üleliidulistel nõupidamistel, kus leidus talle varsti aina enam ja enam toetajaid. Sõlmiti tihedad koostöösidemed Budapesti, Praha, Berliini, Leipzigi ja mitme muu loomaaiaga väljaspool NSV Liitu. Lasnamäe klindinõlval paikneva territooriumi  otstarbekama kasutamise huvides pandi alus meie kaljukitsede ja mägilammaste kollektsioonile, mis on tänaseks saanud parimaks kogu maailmas. 17. mail 1963 otsustati Tallinna Linna TSN Täitevkomitee otsusega reserveerida loomaaia tulevaseks asupaigaks  Kadrioru asemel Veskimetsa piirkonda sadakond hektarit, kus asusid Punaarmee ja Balti laevastiku laod. 1966.a. käivitus uue loomaaia projekteerimine. Paraku ei leitud raha isegi niipalju, et oleks saanud mahulist projekteerimist jätkata, ehitamisest rääkimata. Kahjuks KS endal ei õnnestunud loomaaia üleviimist Lasnamäe kitsukeselt nõlvalt Veskimetsa oma silmadega näha.Ta suri kõigest 54-aastaselt augustis südameinfarkti tagajärjel oma pere keskel hommikuse kohvilaua taga. KS maeti arvukate leinavate õpilaste, kolleegide  ja sõprade osavõtul ning riiklike auavalduste saate ja loomaaedade maailmaorganisatsiooni ajakiri "Der Zoologischer Garten" avaldas  tema elutööd kõrgelt hindava järelhüüde. KS hauda ehib tumehall portreereljeefiga kalmukivi.

Andmed:K.Laane ERAARHIIV (nekroloog); http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=17016&sess_admin=397fa22002fe6f2e8e224883164771a8

Loe lisaks...