Martin (Mart) Raud (1903-1980) luuletaja ja kirjanik

Martin (Mart) Raud (1903-1980) luuletaja ja kirjanik

Sünd. 14.09.1903 Aidu v.
Surn. 06.07.1980 Tallinn

Eesti luuletaja ja prosaist. Pärit Viljandimaalt. MR isa oli  külapoodnik. Õppis Heimtali vallakoolis, edasi Paistu ja Viljandi kih.koolis. Siis Viljandi reaalgümn.-is . Küpsuseksamid tegi 1923.a. eksternina Tallinnas. Õppis 1923-24  Tartus muusikakoolis viiulit ja oli samas ka ülikoolis vabakuulajana  filosoofiatead.-s. Alustas loometegevust luuletajana, saavutas küpsuse 1930. aastate II poolel. Oli EKL liige ja  KL liige 1943.a.-st. Peale Eesti okupeerimist 1940.a. asus nõuk. võimu poolele. Saksa ajal oli ETA rindekorrespondent. Kirjutas propagandaluulet ja astus Tartu hävituspataljoni. Siis  evakueerus NSV Liidu tagalasse, kus töötas kirjastustes ja raadios. Peale Eesti okupeerimist nõuk. vägede poolt naases Eestisse. Töötas 1946.a-ni LOOMINGU  toimetuses. Oli KL juhatuses, astus kommunistlikku parteisse ja oli 1946 ENSV teeneline-, 1972.a. rahvakirjanik. MR debüteeris 1919 luuletajana. Esimesed värsikogud KANGASTUSED ja  ÄITSMIK (1924-25). Neis olevale romantilisele igatsusluulele on omane  sõnaleidlikkus ja  värsitehniline ladusus. Eepilisem luule on kogus RUSEMED, siin sotsiaalseid probleeme, ainestik on kohati groteskne. Küpsem ja selgem, analüüsiv, inimest ja tööd poetiseeriv looming on kogus KAUGE RING. (1935). MR tollasele loomingule on iseloomulik lüürika musikaalsus, värsi hoogsus ning riimipuhtus. Ta esineb antoloogias ARBUJAD, kelledega ta siiski ei liitunud. Samal ajal hakkab perioodikas ka proosakirjandust avaldama. Hea kunstilise tasemega, sügav hingeelukäsitlus  romaanis VIDEVIKUST VARAVALGENI (1927), pälvis LOODUSE r. võistlustel II koha, TUULTE TEEDEL (1928) sai aga võistlustel III koha. 1930.a äratavad tähelepanu ta romaanid KIRVES JA KUU (1935) ja   TURG (1937). MR on tugev novellist, kogumikus ÕHTUSED KAJAD (1936) kerkib üles ta meelisteema -unistuse ja tegelikkuse vastuolu. Nõuk. okupatsiooni ajal on MR looming oluliselt mõjustatud kommunistlikust ideoloogiast. Temast kujuneb nõuk. korra idealiseerija. See väljendub tollastes poeemides. Tähtsal kohal tema sõnastuselt taidurlikus luules on revolutsioonilise murrangu ja rahva võitluse teema, eriti poeemides MAA KASVAB.Ilmuvad kogumikud SÕJASÕNA, UUED SILLAD, VALIMISPÄEVIKS, JÕUD JA VALGUS, KÕIK TEED. Neis kogudes kaotas MR värss oma eheduse, muutus õõnsakõlaliseks, lausa propagandistlikuks. 1946.a ilmunud KAKS ASTJAT on tolle aja parim kogu. Ilmetuteks jäävad ka tollel ajal kirjutatud näidendid. Luulekoguga VÄRSID EI LÕPE 1961 algab MR uus teisenemine. Oma kog-es KULDNE SÜGIS(1966) ja  ÄRATEELINE (1978), said Smuuli preemia, ületab MR sügavuti minekus ja kunstilises tasemes varasemad saavutused. Tema avara diapasooniga  hilisluules avaldub usk elu vääramatusse edasiminekusse. Oluline ta luules on tol ajal vaimukad teravmeelsed epigrammid. MR-l on ilmunud mitmed koondkogud VALITUD LUULETUSED (1948), JÄLGEDE KIRI (1972),  VALIK LUULTUSI (1981),  VÄIKE LUULERAAMAT (1983)),  1963-67 avaldati MR TEOSED I-IV. MR loomingut on palju  tõlgitud vene keelde. MR oli  ise meisterlik Krõlovi valmide eestindaja vene keelest. MR oli abielus Leonida Jürissoniga, hiljem Valda Aavistega, viimasega lapsed Eno ja Anu Raud.

Andmed: K.Laane ERAARHIIV;  EKL, Tallinn, 2000;