Lully V (W)irkhaus (Julianne Olbrei-Virkhaus) (1885-1973) näitleja

Lully V (W)irkhaus (Julianne Olbrei-Virkhaus) (1885-1973) näitleja

Sünd. 31.05.1885 Tallinn
Surn. 28.07.1973 Tallinn

Julianne Saks sündis küll Tallinnas aga ta omandas  alghariduse Soomes Hämeenlinna algkoolis. Isa töötas sõjaväe rätsepatöökojas juurdelõikajana ja  seetõttu tuli mõnigi kord elukohta vahetada. Soomes  mängis ta esimest korda laval venekeelses näidendis SIROTKA. Koliti taas Tallinna ja Lully astus Tallinna Tütarlastekooli mille lõpetas 1900.a-l. Peres armastati laulda ja ka Lully laulis. Mõni aasta peale kooli lõpetamist astus Lully LOOTUSE seltsi näitetruppi ja  koori. Ta asus õppima Berta Schulmanni juurde. Elavaloomuline tüdruk esines pidudel tihti soololauludega.  Ükskord juhtus teda Margarethe aariat FAUSTIST laulmas kuulma ESTONIA muusikajuht Adalbert Wirkhaus (hiljem Lully abikaasa) kes kutsus teda ESTONIASSE. LV läkski sinna. Teatris võttis August Topman LV oma hoole alla, rõhutades õppimise ja hääleseade vajalikkust, aidates  õppemakse tasuda jne. ESTONIAS langes LV-le kohe suur töökoormus. Ta osales nii sõnalavastustes kui ka operettides. Esineb GASPARONES, LÕBUSAS TALUPOJAS, KERJUSÜLIÕPILASES jne. 1910 .a  läks ta omal kulul Leipzigisse end täiendama. Tema osatäitmistest  on eriti säravad Kirja-Kristel K.Zelleri LINNUKAUPLEJAS ja Annamirl L.Falli LÕBUSAS TALUPOJAS.  Viimast osa mängis ta üle paarisaja korra ja alati täissaalidele. LV-l tuleb  tihti ka kriitikat taluda, kuna arvustajte  sõnul ei suuda ta operettides olevaid suurilmadaame välja mängida. Tema laululine esinemine ja hääl  siiski saab peamiselt tunnustust. Õnnestumisi on ka sõnalavastustes. 1920.a. tähistas LV oma kümneaastast lavategevust F.Lehari õperetiga MÄGIVÜRST. Ta oli mänginud 45 lavastuses nii subreti kui ka  primadonnana. ESTONIAS hakkas tasapisi tugevnema  ooper, operett mõnevõrra taandus. LV lahkus teatrist 1924.a., peale oma 15 tööjuubelit. Tahan anda ruumi noortele - nii põhjendas  ta ise oma lahkumist. Kriitika  aga kirjutas et LW on üks populaarseim nimi ESTONIA laval. Ta on tuntud oma südamlike, elutruude kujudega, milledega ta on andnud operetile hingelist lihtsust, lähenemist publiku tunnetele. 1925.a läks LV õppima Prantsusmaale Toulouse´i kus võttis eratunde. Teatrist lahkumine  oli siiski ennatlik. Naases teatrisse, mängides kuni 1934.a-ni mitmeis muusika-ja  sõnalavastuses. Teda autasustati teenetemärgiga. Aga LV esines ka peale sõda, mil näitlejate read olid hõrenenud,  väikestes osades. 1955.a. tähistati LV  70 sünnipäeva. Mängiti SILVAT ja LV tegi siingi kaasa Anhilte rolli. LV jätkas veelgi tööd teatris  etteütlejana. 1959.a. lahkus ta siiski lõplikult teatrist.LV  kauaaegse estoonlasena  oli näinud opereti, aga ka kogu ESTONIA   arengut algaastatest  60.aastate alguseni. Ta rõhutab oma kogemuste baasil, et klassikaline operett oli selleks kooliks, mis pani aluse ooperite ja ballettide viljelemisele ESTONIAS.  Enamik ESTONIA  vanema  põlve ooperilauljaid ja balletiartiste on esinenud operettides, nemad olid suurte muusikalavastuste esimeste vagude ajajad. Operett on raske žanr, see võib  publiku maitset labastada, aga ta võib hea lavastuse korral täita samu ülesandeid mida täidab draama, komöödia, ooper või ballett.
L.Reiman meenutab oma lavakolleegi LV-i blondi, naiseliku ja täidlasena, esimese subreti ja primadonnana, kelle sümpaatne hääl kõlas vabalt ja loomulikult. Temas oli palju lavalist sarmi, temast pulbitses head tuju, rõõmu ja helgust. Tantsis nõtkelt, kergelt ja hoogsalt. Ta mahlakas naer sütitas ja tõmbas publiku kaasa. Teda armastati ja ta meeldis.

LV oli abielus Adalbert Wirkhausi ja major (ringhäälingutegelane) Fred Olbreiga.

Andmed: ESTONIA LAULUTEATRI RAJAJAID, Tallinn, 1981;  L K.Laane ERAARHIIV (nekroloogid, artiklid);  EE 14 kd, Tallinn 2000; http://rahvusarhiiv.ra.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/GrabbiHellar_Ella_Grabbi_TUNA2008_1.pdf