Edgar Puusepp (1911 – 1982) maadleja ja maadlustreener
| Maetu | Sünniaeg | Surmaaeg | Matuseaeg |
|---|---|---|---|
| Agathe-Helene Puusepp | 27.11.1913 | 03.04.2013 | |
| Edgar Puusepp | 11.09.1911 | 19.12.1982 | 23.12.1982 |
| Mai Puusepp | 28.06.1947 | 07.04.2021 | 12.05.2021 |
Edgar Puusepp (1911 – 1982) maadleja ja maadlustreener
Sünd. 11.09.1911 Tallinn
Surn. 19.12.1982 Tallinn
Edgar Puusepp sündis ja kasvas Tallinnas. Lõpetas Raua tänava algkooli. Hakkas sportima koolipõlves. Maadlust hakkas harjutama 1928 KALEVI kursustel õemehest olümpiavõitja Osvald Käpa juhendamisel. Võistles kergekeskkaalus (kuni 72 kg) ja peamiselt Kreeka-Rooma maadluses. Sai 1936 Berliini OM-il 4. koha ning EM-il 1939 hõbeda, 1937 ja 1938 4. koha. NL-i mv-tel võitis Kreeka-Rooma maadluses 1944 ja 1947 kulla, 1945 pronksi ning vabamaadluses 1947 hõbeda. NL-i meesk mv-tel oli 1945, 1947 ja 1948 hõbeda ning 1946 pronksi võitjaid. Oli 11-kordne Eesti meister: 1938, 1940 ja 1945–1951 Kreeka-Rooma maadluses ning 1948 ja 1951 vabamaadluses. 1944 tuli Moskva meistriks. Kreeka-Rooma maadluses NL-i tln msp (1951) ja vabamaadluses msp (1949). Töötas enne II maailmasõda pagarina. Mobiliseeriti 1941 Punaarmeesse, kutsuti 1942 Moskvasse, oli kaasatud Eesti kehakultuuritöötajate õpetamisse ja juhendas sealseid maadlejaid. Pärast sõda alustas tööd KALEVI maadlustreenerina, oli 1945–1959 ka Eesti Kreeka-Rooma maadluse koondise vanemtreener ja 1951–1957 NL-i koondise treener. NL-i tnl treener (1956). KALEVI auliige (1963). Õpilasi: August Englas, Helmut Puur, Jaan Roots, Elmar Runge, Arvo Mõttus, Meinhard Niglas, Sergei Kaškin, Arnold Loorits, Valdek Trisberg. A-st 1935 maadluskohtunik, tegutses matikohtunikuna OM-il (1952 ja 1956), vabamaadluse MM-il (1953) jt suurvõistlustel (rhv kat 1952). Avaldas kirjutisi SPORDILEHES, KEHAKULTUURIS ja päevalehtedes. Edgar Puusepp kirutas koos A. Tähnasega raamatu KLASSIKALISE MAADLUSE ÕPIK (1964).
Edgar Puusepa poeg Tõnu on odaviskaja, poeg Toomas on jalgrattur ja treener. Poeg Toomase sünnist andis teada ka omaaegne meedia.
Andmed: G. Kristjanson EESTI RASKEJÕUSTIKU AJALOOST, Tallinn, 1973; ESBL, Tallinn, 2001; maaleht.delfi.ee/news/maaleht/elu/mees-kes-maadles-kuldsetele-medalitele?id; UUS EESTI, nr 188, 1939;
