Albert Üksip (1886 – 1966) näitleja ja botaanik

    Albert Üksip (1886 - 1966) näitleja  ja botaanik

    08.12.1886 Narva

    10.08.1966 Tallinn

    AÜ isa ja ema  põlvnesid Virumaalt. Isa aga ei soovinud
    jääda  talusulaseks  ja ta siirdus Narva. Isa asus õppima
    kohaliku rätsepmeistri Martinsoni juurde ja sai mõne aasta
    pärast tsunftiselliks. Abiellus uhke omakandi taluneiuga ja perre sündis
    kolm poega. Suureks kasvas neist vaid A.Üksip, teised surid varakult. AÜ oli tark laps osates
    juba 5 aastaselt nii eesti kui ka  saksa keeles lugeda. Peatselt  õppis AÜ  selgeks ka vene keele
    kuna Narvas oli tol ajal palju venelasi  ja ta sõbrustas venelastest naabrite ja nende lastega.
    Naabriisa Viktor Ivanoviga, kes väga lapsi armastas, käis AÜ kaasas jahil, kalal ja seenel ja
    sellest ajast on pärit tema kiindumus loodusse. AÜ asus õppima 1896.a. Narva linnakooli, kus oli
    õppeainena ka botaanika. AÜ arvas ise  et kalduvus loodust uurida oli temas isegi tugevam kui kunstimeel. AÜ oli andekas, hea mäluga, aga ka väga  töökas, täpne ja järjekindel. Need omadused oli ta pärinud oma vanematelt kes olid töökad ja hoidsid oma inim-ja meistriau. Ka poeg Albert kasvas inimeseks kellele võis alati kindel olla. AÜ oli hea kirjanduse, eriti vene kirjanduse tundja. Lõpuklassis täiendas ta end õpetaja A.Vassiljevi sõbraliku ja tõhusa  abiga põhjalikult lugedes Turgenevit, Gontšarovi, Tolstoid, Melnikov-Petšerskit jt. Lisaks aitas  AÜ õhtuti Narva  bibliotekaare ja õppis seal uusi autoreid tundma. Kirjandust ja raamatud armastas AÜ terve eluaeg.1899.a. suri isa ja majanduslik olukord raskenes veelgi. Kui AÜ linnakooli lõpetas  tuli tal kohe tööle asuda. Ega kohta polnud kerge saada. Aadlikud ja  kõrgema haridusega iskuid võeti tööle  eelisjärjekorras. Kleenuke 15 aastane AÜ töötas küll tõlgi, küll jooksupoisina enne kui sai  kindlama töökoha Linavabriku kontorisse. Lisaks kontoritööle  andis AÜ Jaanilinna pühapäevakoolis matemaatikat. AÜ huvitus kogu eluaeg ka kunstist harrastades tolajal innukalt joonistamist ja  akvarelli.
Koolivenna A.Jegorovi kaasabil tutvus AÜ ka Narva teatrieluga, nägi proovides kuis kirjandusteos kujuneb etenduseks - ta oskas  seda niimoodi analüüsida! Narva teatrielu iseloomustab et Peterburi läheduse tõttu esinesid siin  sageli Petrburi tolle aja silmapaistvad näitlejad. Narval endal oli isegi kaks teatritruppi, üks oli nn aristokraatlik, millises esinesid jõukamad teatrihuvilised, teine koosnes  vaesemast  rahvast, sinna  astus ka AÜ. AÜksipi näitlejadebüüt Narvas oli 1905 aastal Vene Seltsi klubis kus ta mängis mingis jandis keigarit. AÜ pidi ootamatult kedagi asendama ja ta sai sellega peale  ülilühikest ettevalmistust hästi hakkama. Peale seda esines ta sageli mitmetes etendustes. 1904.a. siirdus AÜ linavabrikust Kreenholmi vabrikusse tööle. 1907a astus ta  koolivend  Karl  Jõgi kutsel karskusselts VÕITLEJA  näitetruppi. Tegevus käis  seal suure hooga, 1909/10 hooajal etendati VÕITLEJAS 13 näidendit, ja kõigis osales ka AÜ,  lisaks  mängis kohalikus kvartetis teist viiulit. 1922.a. suri AÜ ema ja viimane otsustab Narvast lahkuda ja asuda tööle  ESTONIA teatrisse (AÜ-l toimus see raskelt,  kahtlustega oma valiku õigsuses, Narvast olid lahkunud  mitmed andekad näitlejad: A.Sällik, S.Peetson jt). Komisjon koosseisus K.Jungholz, A.Lauter ja E.Villmer otsustavad ta vastu võtta. AÜ debüütosa ESTONIAS 1923.a. oli A.Kitzbergi NEETUD TALU rajooniülema groteskne kuju.  ESTONIAS nägi AÜ eriti vaeva oma hääldusega (diktsioon oli tal hea), Narvas ta rääkis ju vene keelt, aga ka emakeelt rääkisid narvalased teisiti nii et H.Kompus ohkas -  ON MUL NENDE NARVAKATEGA TEGEMIST OLNUD! Aga lisaks sellele nägid kolleegid et kollektiivi oli tulnud õiglane ja printsipiaalne inimene, aga ka sõbralik ja  abivalmis inimene.(H.Laur). AÜ oli 1923 -49  (vaheaegadega) ESTONIA näitleja. Kaasaegsete väitel oli A Ü väljapaistev karakternäitleja, kes ainult  ESTONIAS lõi ca 160 rolli (üks hiilgeosa Sander PISUHÄNNAS - seda rõhutas ka Ed.Vilde ise, Miilas ELU TSITADELLIS jmt.).1945- 51 oli AÜ ühtlasi ka Eesti Rkl. Teatriinstit-i  ja ESTONIA õppestuudio teatriajaloo õppejõud. 1931.a.  rajas ESTONIA arhiivmuuseumi. AÜ oli väljapaistev botaanik (Wikipedia) uurinud hunditubakaid (Nii nagu AÜ hunditubakaid tundis, ei tundnud neid keegi terves NSV Liidus - J.Eilart). AÜ on lisaks näitlejale teatriteoreetik, tõlkija, botaanik, muusik, literatuuri ja kujutava kunsti põhjalik tundja. (A.Lauter) Eesti Loodusuurijate Seltsi auliige. (1956) 1945.a. ENSV teeneline kunstnik. 1985.a. postuumselt ENSV riiklik preemia. 1929.a abiellus näitlejanna Albina Kausiga.

Andmed: A.Üksip MÄLESTUSED, Tallinn, 1975; A.Lauter KÄIDUD TEEDELT, Tallinn, 1979;  EE 14 kd, Tallinn, 2000;  K.Laane ERAARHIIVist J.Eilart MEENUTUSI A.ÜKSIPIST..., Sirp ja Vasar, 1966; H.Laur A.ÜKSIP 70 AASTANE, Sirp ja Vasar, 1956.