Anton Soans(1885-1966)
Arhitekt
Maetu | Sünniaeg | Surmaaeg | Matuseaeg |
---|---|---|---|
Anton Soans | 17.09.1885 | 26.11.1966 | 01.12.1966 |
Ellen Soans | 23.10.1900 | 10.06.1980 |
Anton Lembit Soans (1885 - 1966) arhitekt
Sünd. 17.09.1885 Oranienbaum
Surn. 26.11.1966 Tallinn
Sündis Peterburi lähedal aedniku pojana. 1896 - 1904 õppis Tallinnas Peetri reaalkoolis. 1906-1910 õppis Riia Polütehnilise Instituudi ehitusosakonnas. Pärast sõjaväeteenistust 190/11 jätkas õpinguid arhitektuuriosakonnas. Instituudi lõpetas cum laude insener-arhitekti diplomiga. Töötanud mõned aastad Peterburis, tuli A S 1917.a. Tallinna. 1923.a. 1. nov. kinnitati ta Tallinna linnavalitsuse ehitusosakonna linnaarhitektiks. Siin töötas 1928.a. märtsini. Need olid viljakad aastad - ta koostas mitmeid planeerimisprojekte pidades silmas tulevast elamuehitust. 1927.aaastaks oli tal valminud Tallinna ehitusplaan koos põhjalike seletustega. Edasi teotses ta kuni 1936 aastani vabakutselise arhitektina. Koostas lisaks Tallinnale veel Viljandi, Rakvere, Haapsalu, Põltsamaa, Tõrva, Pärnu, Sindi, Kohtla-Järve, Elva planeerimiskavandeid. Selle töö kõrval tegi nii üksi kui koos teiste arhitektidega mitmete hoonete projekte. Need tööd pälvisid kõik väga kõrge ühiskondliku ja erialase hinnangu. Nimetagem Tallinna KUNSTIHOONE (koos E.Kuusikuga), Pärnu RANNAHOTELL (koos O.Siinmaaga), EESTI PANGAHOONE Võrus (koos E.Kuusikuga), EESTI PANGAHOONE Pärnus (koosA.Kotliga) .A-l 1928-32 õpetas A S ehitus-ja arhitektuuriõpilasi Tallinna Tehnikumis, 1936 - 40 aga Tehnikaülikooli üliõpilasi. 1950-datel aastatel õpetas A S ERKI arhitektuuriüliõpilasi. Enne pensionile minekut töötas veel vanemarhitektina EESTI PROJEKTIS.
D.Bruns kirjutab EHITAJAS et kui A.Soans sai peale E.Habermanni Tallinna linnaarhitektiks, asus ta kohe tööle, kaotamata aega sisseelamiseks. Kontinuiteet oli tagatud, nii et omaaegsed ajalehed kirjutasid et hr A.Soans on tõsiselt töö juurde asunud ja vaatamata lühikese aja peale praeguse linna plaani revideerimiseks tagajärgi saavutanud. AS "valitsusajal", nagu tema tööaega lugupidavalt nimetati, kasvas oluliselt projekteerimistööde maht. Nõnda loodi ehitusosakonna juurde projekteerimisbüroo mida hakkas juhtima samuti väljapaistev arhitekt H.Johanson. Linnaplaneerimis-ja ehitusküsimused olid tolajal pidevalt tähelepanu keskmes, probleeme arutati linnavalitsuse ja volikogu koosolekuil, samuti Arhitektide Ühingu nõupidamistel. Töö tulemused ja üksikkavandite lahendused leidsid laia kõlapinna ajalehtede-ajakirjade veergudel. Olulise tähtsusega Tallinna edasises arengus oli see et AS koostas 1925.aastaks tööstusettevõtete paigutamise eskiisplaani, mille põhjal hiljem töötati välja esimene ametlik Tallinna tööstusettevõtete paigutuse plaan. Tarku ja asjatundlikke otsuseid tehti teisigi, näiteks linnaplaani osas määrati kindlaks et see tuleb koostada 30-aastase arenemisperioodi jaoks, mille kestel elanikkude arv arvates 2% juurdekasvu aastas , võib kuni 300000 tõusta. Kindel seisukoht võeti vastu ajaloolise linnaosa edasise arengu suhtes. Otsustati, et vana kesklinna tuleb käsitleda ajalooliselt kujunenud ilmet säilitades, samuti otsustati säilitada vanad hooned ja tänavavõrk. Mõeldi kõigele, ka liikluse korraldamisele vanalinnas, aga ka uute magistraalide rajamisele et korralada paremini liiklust. Samuti haljastuse laiendamisele ja korrastamisele, mõeldi ja ka tegutseti linna keskväljaku korrastamise ja kaunistamise suundades. Otsustati et ehitusmäärused tuleb välja töötada koos linnaplaanidega ja neis määrustes tuleb kindlaks määrata ehituse kõrgus, kruntide täisehituse protsent, hoovide suurused jne. Näiteks planeeris A S väga asjatundlikult ka Pelgulinna linnaosa, ehitustegevuse kvaliteet on see mis näitab edasiminekut. Tema koos oma kolleegidega olid inimesed kes oskasid näha ja hinnata siinset potentsiaali, võimalusi, väärtusi ja traditsioone. AS projekt võitis ka Stroomi ranna planeerimiskonkursi.
Arhitekt A S suri 81 aasta vanuses, tema hauda tähistab graniitplokist hauasammas.
Andmed: EE 14 kd, Tallinn, 2000; M Kask ERAARHIIV (artikkel 2004.a. EHITAJAS jt); R.Nerman PELGULINN, Tallinn, 2000; M.Kalm EESTI 20.SAJ. ARHITEKTUUR, Tallinn, 2010.