Aleksander Kask (1885 – 1950) ühistegelane, poliitik, VR I/2.

Aleksander Kask (1885 – 1950) ühistegelane, poliitik, VR I/2.
Sünd. 29.11.1885 Lohusuu v
Surn. 24.01.1950 Tallinn 
Aleksander  Kask sündis puutöölise perekonnas. Õppis Lohusuu ministeeriumikooli pedagoogikaklassis. 1905.a sooritas Narva  gümnaasiumi juures algkooliõpetaja eksami ja 1908.a. Tartus kodu- kooliõpetaja eksami matemaatikas ja geograafias. Töötas seejärel mitmel pool Eestimaal õpetajana. 1910-1913 oli õpetaja  ka Tallinna keskkoolides. Neil aastail teotses ta ka Eestimaa Põllumeeste Keskseltsi asjaajajana ja seltsi ülesandel käivitas põllundusliku ajakirja TALU. Samal ajal võttis agaralt osa seltskondlikust elust. A-il 1913 – 1916 õppis Peterburis kõrgemail kaubanduslikel kursustel, teemis samal ajal  PEALINNA TEATAJA toimetuses, Peterburi toitluskomitees, Linnade Liidu Peterburi komitees. 1917.a. asus taas Tallinna töötades Linnade Liidu ettevõtteis, PÄEVALEHE toimetuses, Tallinna linnapangas. A-il 1917-1920 võttis ÜÜRNIKU rühma esindajana osa linnavolikogu tööst. A-al 1919  oli ta jaanuarist kuni Vabadussõja lõpuni sõjavägede peakontrolöriks. Iseseisvas vabriigis pühendas end täielikult ühistegevusele, olles ka 1919.a. asutatud EESTI  ÜHISTEGELISE  LIIDU juhatuse liikmeks algusest peale, oli ka juhatuse esimeheks.  A.Kask toimetas ka ÜHISTEGEVUSLEHTE. Ta oli ka 1920.a. asutatud RAHVAPANGA juhatuse liige ja esimees. Tema ettepanekul ja tegevusel asutati 1921.a.  KARTULIÜHISUSTE LIIT, ta jõudis siingi olla juhatuse esimees. Oli veel mitmegi ühistegevust  harrastava seltsi ja liidu esimees, oli ka tõlkija.
Aleksander  Kask oli ka poliitik, olles Rahvuskogu 18.02.- 17.08.1937 Teine Koda liige, VI Riigikogu 07.04.1938 - 05.07.1940 riiginõukogu liige,  Majaomanikkude Koja liige. Aleksander Kask oli ka Vabadusristi I liigi 2 järgu kavaler ehk VR I/2. A. Kask oli 1937 - 1938 Nõmme -Tallinn Rotary Klubi president.
Aleksander Kask on kirjutanud teosesse ÜHISTEGEVUS EESTIS 1902- 1927, Tallinn, 1927 ja mitmeid  selleteemalisi kirjutisi omaaegses meedias.
Aleksander Kask oli abielus Marta Kask´iga, peres kasvas poeg Kaljo (kelle abikaasa oli tuntud teatriajaloolane Karin Kask) ja tütar Leili Maria Kask (hilisem tuntud tõlkija).
Andmed: EBL, Tartu,  1926/1929;  EBL täiendusköide, Tart/Tallinn, 1940; www.geni.com/people/Aleksander-Kask/6000000020324805680

Leili-Maria Kask (1928 – 1996) tõlkija ja kriitik
Sünd. 31.08.1928 Tallinn-Nõmme
Surn.27.09.1996 Tallinn
Leili-Maria Kask sündis ühiskonnategelase, poliitiku ja Vabadusristi kavaleri Aleksander Kask´ja Marta Kask´i perre. Peres oli juba vanem vend Kaljo. Leili-Maria õppis Tallinna prantsuse lütseumis, lõpetas Tallinna 10. keskk-I 1946.a.  A-il  1946-1951 õppis TRÜ aj.keeleteaduskonna prantsuse k. ja kirjanduse  erialal, heideti aga poliitilistel motiividel ülikoolist välja . Lõpetamine õnnestus tal alles 1956.a. 
Asus tööle  Fr.R.Kreutzwaldi nim. Riiklikku raamatukokku, töötades seal 1951- 1955. Edasi töötas veel raamatukogudes,  ka ERK-s korrektorina, toimetajana. A-il  1965-1985 töötas kirjastuses EESTI RAAMAT vanemtoimetajana.
A-st 1965 AL liige,  1976 KL liige. Leili-Maria Kask , pärinedes haritud ja kultuursest perest, kujunes väljapaistvaks prantsuse 20.saj. kirjanduse eestindajaks, samuti oli ta väga nõudlik ja  kompetentne toimetaja. On avaldanud artikleid tõlkeküsimustest, kriitikat, prantsuse kirjandusest.  On tutvustanud ja kirjutanud saate-ja eessõnu paljudele prantsuse romaanide tõlgetele. Tema enda esimene tõlge oli G.Sandi romaan CONSUELO I-II.
Väga oluline oli , et ta tõlkis sellise keerulise ja tuntud autori nagu  M.Proust SWANNI armastus. Selle eest pärjati teda J.Smuuli nim. tõlkeauhinnaga. Leili-Maria Kask on eestindanud ka prantsuse draamakirjandust. Leili-Maria Kask`i  venna  Kaljo  abikaasa oli tuntud teatriajaloolane Karin Kask. Andmed: EKL, Tallinn, 2000;  http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/tatjana-hallap-18-ii-1928-17-iii-2015/

 Loe lisaks...

Karin Kask (1919 – 1998) teatriteadlane ja kriitik
Sünd. 22.09.1919 Tallinn
Surn. 12.05.1998 Valkla
Karin Kask sündis  polkovniku O.Mullase ja pedagoogist ema tütrena. Kooli läks prantsuse lütseumi kus õppis a-il  1927-1933. Õpingud jätkusid Tallinna tütarlaste kommertsgümn.-s 1933-1938. Peale kooli lõpetamist astus TÜ filosoofiateaduskonda. Õppis seal 1938-1942, edasi TRÜ aj-keeleteaduskonnas 1945-1946 ja A.Lunatšarski nim. teatriinstituudis (GITIS) mittestats. aspirantuuris a-il  194-1950. Ajakirjanduses hakas esinema 1940.a., töötas Tallinnas a-il 1943-1944 (nn saksa ajal) ajaleht EESTI SÕNA toimetuses. Peale sõda, nõuk. okupatsiooni algusaastil töötas ajalehtede ÕHTULEHT ja NOORTE HÄÄL toimetustes. Oli a-il 1948-1949 KL konsultant ja ka õppejõud eesti teatriinstituudis. Karin Kask vangistati eesti haritlaskonna vastu suunatud nõuk. aktsiooni ajal 1950.a. Naases vangilaagrist 1954.a ja töötas mitmel pool olles ETÜ vanemkonsultant, samas vas. Sekretär, ENSV TA  ajaloo inst. Nooremteadur ja 1968.-st vanemteadur teatriajaloo alal. Oli ETÜ liige, selle nõuk. liige ja juhatuse liige. Karin Kask oli kunstiteaduste kandidaat,  kaitstes Moskvas väitekirja SHAKESPEARE EESTI TEATRIS 1961.a., 1972.a kaitses Moskvas eesti teatriajalugu käsitlevat dissertatsiooni ja sai doktorikraadi. Karin Kask pälvis mitmeid ETÜ, SIRBI JA VASARA  aastapreemiaid teatrikriitika eest, evis võimalusi välisteatreid külastada, osaleda rahvusvahelistel teatriüritustel.
Karin Kask kirjutas rohkesti teatriarvustusi, avaldas mitmeid raamatuid teatriajaloost SHAKESPEARE EESTI TEATRI (1964),  ANTS LAUTER (1965), TEATRITEGIJAD, ALUSTAJAD (1970), TEATRIAEG  LIIGUB KIIRESTI (1989) jpm. Tema põhiteos on  ülevaatlik uurimus EESTI TEATER 1940-1965. SÕNALAVASTUS. 1987. Koos L.Vellerannaga avaldanud teatrisotsioloogilise uurimuse INIMESED TEATRISAALIDES, koostanud juubeliväljaande  VANEMUINE 1870-1970, kirjutanud artikleid  leksikonidele jne.jne.
Karin Kask (Mullas) oli abielus  Vabadusristi kavaleri, ühistegelase Al. Kask´i poja Kaljoga. Tema mehe õde Leili-Maria Kask oli  nimekas prantsuse kirjanduse tõlkija.
Andmed: EKL, Tallinn, 2000; EE 14 kd, Tallinn, 2000;