Ado Eigi (1938 – 2008) arhitekt
Maetu | Sünniaeg | Surmaaeg | Matuseaeg |
---|---|---|---|
Ado Eigi | 26.08.1938 | 28.01.2008 | 02.02.2008 |
Ado Eigi (1938 – 2008) arhitekt
Sündinud 26.augustil 1938 Rakveres
Surnud 28.jaanuaril 2008 Tallinnas
Sündis põllumajandustöötaja perekonnas. 1957.aastal lõpetas ta Rakvere I Keskkooli. Järgnesid lühikesed otsingud Eesti Põllumajanduse Akadeemias ja Tallinna Polõtehnilises Instituudis ning õpingud Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis aastatel 1959–1965. Juba kooliajal asus ta ametisse toonasesse suurimasse projektibüroosse Eesti Projekt, kus tema olulisim töö oli uue Raadiomaja projekteerimine koostöös kolleeg Jüri Jaamaga. Teised olulisemad suurobjektid tema tolle perioodi loomingust on hilismodernistlik Haapsalu kultuurimaja, kus eri mahtude liigendamisega on arvestatud hoone asukohaga vanas linnakeskuses, ja punasest tellisest ning aatriumruumidega Tihemetsa sovhoostehnikumi kaubanduskeskus. Aastatel 1973–1989 töötas ta Kirovi näidiskalurikolhoosi poolesajaliikmelises projektibüroos. 1970.aastad olid Kirovi kõrgaeg ja teenitud kapital suunati kiirelt ehitusse: üksteise järel valmisid hooned nii kolhoosi keskuses Viimsis, Tallinna kesklinnas kui mujal Eestis. Nende hoonetega muudeti lühikese ajaga eestlaste ettekujutust ihaldusväärsest elukeskkonnast ja heast elust. Ado Eigil oli siin juhtroll ja Kirovi arendustest sai tema nõukogudeaegse loomingu kõrgpunkt. Ado Eigi projekteeritud on Haabneeme staadion ja lasketiir, kaubanduskeskus, ravikeskus ja lasteaed; Kirovi esindushoone Tallinnas Pärnu maanteel (praegu on seal Westmani pood); Kirovi ühe osakonna keskus Peipsi äärses Omedu külas ja kalurite maja Kakumäel. Paljude majade sisekujunduse tegi arhitekti abikaasa Niina Eigi. Kirovis töötamise perioodil tehtud hoonetes kajastub ka toonane postmodernistlik murrang Eesti arhitektuuris. Püüdlus parema elukeskkonna poole jätkus ka 1990.aastatel tehtud majades, nüüd juba tema oma arhitektuuribüroo töödes. Ta lõi 1989.aastal oma arhitektuuribüroo A.E.B., mis oli üks esimesi muutuvas ühiskonnasituatsioonis tekkinud erabüroosid. 1990.aastate II pooles valmisid tema käe all mitmed büroomajad, kõige arvukamalt aga tegi ta oma viimasel loominguperioodil elumaju. Märkimist väärivad siin ridamaja Kloostrimetsas Põldma tänaval, kus Eestis üsna haruldaselt on osa kortereid läbi kolme korruse, suure ateljeelaadse ruumiga kõige peal; ning saadiku residentsiks projekteeritud valge neomodernistlik villa Meriväljal Lauri teel. Kokkuvõtvalt võib öelda, et Ado Eigi tegevuses arhitektina joonistuvad välja kolm peateemat: esiteks rahvale projekteeritud ühiskondlikud, kaubandus- ja tööstushooned; teiseks, kollektiivile ehk Kirovi.nimelise näidiskalurikolhoosi projekteerimisbüroos valminud tööd ja kolmandana jookseb läbi terve tema karjääri tegelemine elamuarhitektuuriga, nii suvilate, korter- ja ridamajade, kuid eriti just eramutega. Eesti Arhitektide Liidu liige alates 1969.aastast, pidas ta liidu juhatuse aseesimehena ettekande ka legendaarsel loomeliitude pleenumil 1988.aasta aprillis. Ta kirjutas arhitektuuri ülevaateid ja arvustusi Sirbis ja Vasaras, oli ajakirja Ehituskunst üks algatajaid ja esimesi toimetajaid koos Ain Padrikuga ning asutas 1993.aastal koos Enn Rajasaare ja Kalle Vellevoogiga arhitektuuri kirjastuse Solness. Viimase väljaannete hulka kuulub Eesti juhtiv arhitektuuriajakiri Maja, mille esimene toimetaja oli Ado Eigi, samuti aastaraamatud „Projekt ja ehitus” ja „Arhitektuuripreemia nominente”. Ta on ka ajakirjade Ehituskunst, Maja, Kodustuudio ning Eramu & Korter üks loojaid.
Arhitekti abikaasa oli sisearhitekt Niina Eigi, poeg on arhitekt-kirjastaja Tanel Eigi.
Andmed: EKABL, Tallinn, 1996; K.Paulus „Ado Eigi“, Tallinn, 2013; www.sirp.ee › Artiklid › Keele Infol…;https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestipaevaleht20140116.2.17.3; www.arhliit.ee/uudised/eal/268/;https://www.postimees.ee/1752725/suri-arhitekt-ado-eigi;www.arhitektuurimuuseum.ee/naitus/arhitekt-ado-eigi/