Meta Kodanipork (1904 – 1983) laulja

Meta Kodanipork (1904 - 1983) laulja

Sünd. 23.12.1904 Tallinn
Surn. 18.01.1983 Tallinn

Pealesõjaaegset teatrit asusid taastama need näitlejad kes olid jäänud Eestisse, osa näitlejaid naases tagalast (NSV Liidust) nende hulgas ka  A.Lauter. Asuti innukalt tööle. Koondati hõreneneud näitlejateridu, täiendust vajas ka ooperikoor ja keda vä hegi teati näilemise või laulmisega tegelenud olevat, sellele saadeti kutse teatrissetulekuks koju. Nõnda ka Meta Kodanipork´ile. Ta tuli teatrisse ESTONIA otse kantseleilaua tagant. MK enda sõnutsi ei unistanud ta iialgi  teatris  näitlemisest. MK isa Aleksander Kodaniburg pärines Järvamaalt.  Tallinnas töötas  VOLTAS puusepana. Oli erakordselt osav meistrimees. Lapsi oli peres kaheksa, Meta sündis teisena. Isa suri, kui MK oli 11-aastane. Ema  töötas mitmel töökohal ja kasvatas lapsed üles. Peres valitses kord ja töökus. MK sai koolihariduse Tallinna Linna Tütarlastekoolis, seejärel Tallinna I Tütarlaste Gümnaasiumis nn ratsagümnas. Peale kooli asus MK tööle kantseleiametnikuna.  Vaba  aega veetis ta teatrites, kontsertidel, luges palju, käis tantsukursustel, kunstinäitustel. 1924.a. astus MK Tallinna  konservatooriumi. Seal õppis J.Roseni klassis. Viimane tundis S.Mamontovi ja mõlemad õpetasid MK-i. Õpiaastatel tuli palju avalikke  esinemisi, tuli lauda ooperiaariaid BOHEEMIST, MADAM  BUTTERFLYST, TURANDOTIST, TRAVIATAST, VIKERLASTEST jne.  Kõik see arendas MK-i. 1927 a oli MK astunud EMO (ESTONIA MUUSIKAOSAKONNA)  koori. See oli tugev koor kus dirigentidena töötasid A.Topman, J.Aavik, E.Tubin, V.Nerep. Lauldi Eesti heliloomingut, rahvaviise, aga ka klassikalisi suurvorme. Solistina koorist kerkis esile ka MK, esinedes isegi väljaspool Eestit - Soomes, Rootsis, Lätis, Leedus ja Ungaris, rääkimata Eesti linnadest. A.Rinne meenutab ühte MK esinemist Narva-Jõesuus 1934.a. Rahvas kuulas hardunult ja vaimustusega MK ilusat häält. AR küsis, et miks MK teatrisse ei lähe,  tuttavad arvasid et ta ei salli teatriintriige. Tosin aastat hiljem laulis MK ESTONIAS peaosi ja AR mainib, et MK oli omaette mõiste akadeemilise ESTONIA ajaloos, oli üks neid interpreete-gigante, kes on suutelised andma oma näo ja oma hinge ansamblile, kus nad töötavad. MK asus ESTONIASSE  koorilauljana tööle. Esimene  esinemine oli CIO-CIO-SAN´is, MK meelisooperis. Aga 1945.a. anti talle Sirje osa E.Kapi TASULEEKIDES. Ees oli suur töö ja see õnnestus. Lavastaja E.Uuli ja kunstnike V.Haasi ja Natalie Meiga, dirigendi P.Nigula ja koormeistri T.Targama´ga koos valmis tolle aja kohta  suurepärane  etendus. MK hea välimus, suur intellekt, sundimatus, vaba liikumine- need olid lavastaja E.Uuli sõnad täisküpses eas debütandi kohta. 1946 lavastab A.Lüüdik opereti KÕRBE LAUL. Siin esineb MK koos G.Otsaga, lavapaar, kellede hea koostöö kohta öeldi "lavaarmastus". Ja nüüd jäigi MK õlule kogu operetirepertuaar. Kahjuks jäi seepärast tahaplaanile tema rakendamine oopereis, mis oleks olnud temale igati jõukohane. See nähtus 1949 a. lavastatud JEVGENI ONEGINIS. Nimiosas G.Ots ja MK Tatjanana. MK  esines selles osas ka Moskvas ja saavutas erakordse menu. Suure Teatri Filiaali direktor lausus E.Uulile et MK  Tatjana on otse Puškini poeemist välja astunud.  See oli tõeline tunnustus, kuna just see ooper oli ja  on  Moskvas märgilise tähendusega. Meeldejääv oli veel Stella osa I.Dunajevski VABAS TUULES  ja Natasa Miljutini RAHUTUS ÕNNES.  Ometi, vaadeldes tolle aja ESTONIA repertuaari peab mainima et lüürilis -mõtlikule M.K-le  ei pakutud millegipärast talle sobivaid rolle. MK tegi oma 14 loomeaasta kestel lavastatud 6. eesti ooperist kaasa 5, 9. vene ooperis kaasa viies ja 15 L-Euroopa ooperist vaid kolmes.  Tal oli itaalia häälekool ja esineda õnnestus vaid ühes Itaalia ooperis-TOSCAS. MK enese sümpaatia kuulus ooperile ja tal olid ka suurepärased ooperilaulja võimed. G.Ots mainib, et MK oli võdselt hea nii ooperis kui ka operetis. Temas pole midagi välist, sügav tunnetus ja kõigi kunstile vajalike komponentide ühtsus on tema juures võluvad. Kahju, et ta liiga vara lahkus teatrist. M.K viimaseks etenduseks jäigi 1964.a. LÕBUS LESK. Tema poolt nii armastatud Hanna  Glavari osa oli samuti üks hiilgeroll. MK oli tegev ka kontsertlauljana.

Andmed: H.Tõnson META KODANIPORK,  Tallinn, 1974; A.Rinne LAULUD JA AASTAD; www.virumaa.ee/.../ve-kodanipork-meta-sopran-ooperi--ja-operetilaulja/‎