Günther Reindorff(1889-1974)

Günter Reindorffi haud. Loe lähemalt...

Günther Reindorff (1889 - 1974) graafik, õpetaja

Sünd. 26. 01.1889 Peterburi

Surn. 14.03.1974 Tallinn

Günther-Friedrich Reindorff sündis Venemaal Peterburis kõrgema tolliametniku peres. Ta perekond kolis lõplikult Tallinna 1897. a.  G R isa töötas vaheldumisi Peterburis ja Tallinnas. Reindorff algustas oma õpinguid Stieglitz kunstikoolis Peterburis 1905. a. Kooli eesmärk oli koolitada disainereid ja joonestajaid Venemaa tööstustele. Reindorff lõpetas kooli tarbekunsti programmi 1913.a. Kunstnik reisis Pariisi ja põhja Hispaaniasse stipendiumiga aastatel 1914 ja 1915. Seoses I Maailmasõjaga suunati Reindorff tagasi Venemaale, kus ta saadeti riikliku võlakirjade trükikotta Peterburis. 1919. a. kolis kogu riigi valitsus Moskavasse, kaasaarvatud trükikoda koos Reindorffiga. Ta disainis rahatähti ja oli Venemaa üks esimestest postmargi disaineritest. Ta on kujundanud ka Nõukogude Vene vappi, pitsateid ja teisi töid Haridusministeeriumile.1920. a. tuli Reindorff tagasi Tallinnasse ja varsti pärast seda alustas tööd joonistamise õpetajana Tööstuskunsti koolis (1922. a. ümbernimetatud Riiklik Tööstuskunsti Kool). 1922. a. sai Reindorffist graafikakunsti osakonna direktor.
Reindorffi 1920.a. maalitud maastikud, (pastellid ja joonistused), on romantilise hõnguga, ta huvitub kohalikust arhitektuurist ja olustikumaalimisest. G R reisis Soome lahe saartele, kus ta lõi oma tänapäeval hästituntud meisterlikud maastikud. Üks kõrgpunkte Günther Reindorffi loomingulises tegevuses oli ka Saksa okupatsiooni aeg Eestis 1941. aasta sügisest 1944. aasta sügiseni. Eestlaste vabaduseihalus väljendus  Eestimaa ilu ja põlisuse näitamises. Seda väljendas ka Reindorff. Tema graafilised lehed "Tuuleiil" (1943, linoollõige), "Võrgukuurid" ja "Õhtu Vormsi saarel" (mõlemad 1943, metsotinto) kuuluvad kaheldamatult ta loomingu paremikku. Viimati mainitu - "Õhtu Vormsi saarel" - on aga ühtlasi nagu "Sibeliuse "Finlandia"" eelaimus nii meeleolu kui ka tehnilise käsitluse poolest. Günther Reindorff oli patrioot, kes teravalt võõrastas Nõukogude okupatsiooni, aga tema loomingus puudusid modernistlikud jooned, mis said aastail 1947-1949 saatuslikuks nii mõnelegi eesti kunstnikule. Pigem võiks teda seostada sellise nähtusega nagu uusromantism, võib-olla isegi veel rohkem rahvusromantismiga. Ometigi 1949. a. ja 1954. a. süüdistati Reindorffi liigses lääneliku stiili austamises ja selles, et ta ei loonud küllalt kunsti kajastamaks elu Nõukogude Eestist. Oli aeg, kui kunstnik loobus oma kunstist ja selle asemel suunas oma tähelepanu kunstiõpetamisele. Reindorffi II maailmasõja järgsest loomingust puuduvad estambid - graafilistes tehnikates lehed. Ta vaid joonistas, kas väikseid intiimseid vaateid või siis suuri panoraamseid maastikukompositsioone, mille sisuline sõnum oli sama mis Saksa okupatsiooni aegsetelgi teostel: Eestimaa on kaunis, Eestimaa on iidne, Eestimaa on igipüsiv. 1955 valmisid "Öö saabudes" ja "Palavad augustipäevad", aastatega 1955-1956 on dateeritud "Õhtu järve kohal". Märkimisväärsed on  GR loodud kaunid illustratsioonid Puškini "Muinsasjuttudele" 1949.a. ja Kreutzwaldi "Eesti rahva ennemuistsetele juttudele" 1951.a.. G R tütrepoeg Ravo Reidna kinnitab, et Reindorffile oli muusika tema kõige suurem inspiratsiooniallikas peale looduse. Sibeliuse loomingust olevat tema meelisteoste hulka kuulunud Viiulikontsert ja "Finlandia ". Viimasest inspireerituna  lõi GR 1962.a. oma suurejoonelise joonistuse "Finlandia.
GR oli mitmete ühingute liige, ENSVja NSVL rahvakunstnik ja NSVL KA korrespondentliige 1958 .a., ENSV teeneline kunstitegelane.
G R omanäolise hauakivi kunstniku kalligraafilise allkirjaga kujundas kujur J.Raudsepp 1974.a.

Andmed: http://www.real.edu.ee/failid/uurimistood/Vaaks_09.pdf; http://www.temuki.ee/arhiiv/arhiiv_vana/Muusika/0068.htm; http://www.estarts.ca/artist.php?id=23