Aigar Vahemetsa (pseudonüüm Lembit Kivisaar) ( 1936 – 2007)ajaloolane, sotsioloog ja kirjanik.

Aigar Vahemetsa (pseudonüüm Lembit Kivisaar) ( 1936 – 2007)ajaloolane, sotsioloog ja kirjanik.
Sünd.07.03.1936 Tallinn
Surn.08.05.2007 Tallinn
Aigar Vahemetsa sündis Tallinnas töösturi ja rakenduskunstniku Leopold Friedrich ja Alma MagdaVahemeta (hiljem van Jung) pojana. Kasuisa, ema teine mees, oli Moskvast pärit ärimees ja metseen Mark van Jung.  Aigar Vahemetsa oli publitsistiverega prosaist ja filmidramaturg, kes kirjutas romaane, novelle, näidendeid ja stsenaariume. Õppinud aastatel 1943–1954 mitmes Tallinna koolis, astus ta 1954.a.TRÜsse  ajalugu õppima. Pärast ülikooli lõpetamist 1959. aastal töötas kolm aastat TRÜ NLKP ajaloo kateedri assistendina, misjärel siirdus 1962. aastal Moskvasse aspirantuuri. NSV Liidu Teaduste Akadeemia filosoofia instituudi noorem- ja sotsioloogia instituudi vanemteadurina kogus ta enda ümber hakkaja rühma sotsioloogidest, kelle sooviks oli parandada maailma. Sotsioloogia oli äsja arvatud lubatud teaduste hulka ning see tõmbas paljusid, keda erutasid ühiskonnaprobleemid. Hruštšovi-aegse lühikese sulaperioodi järel läks sotsioloogide elu aina raskemaks, neil tuli tihti täita riigi- ja parteiametite tellimusi. Aigar Vahemetsa taandus sotsioloogiast ja teadusest, temast sai 1974. aastal Eesti Televisiooni lepinguline stsenarist. A-IL 1977-1982 oli SIRBI JA VASARA Moskva korrespondent ja a-il 1982 – 1984 TALLINFILMI peatoimetaja. A-il 1984-1987 EKP KK partei ajaloo inst. vanemteadur, a-st 1987 ESTOFILMI peatometaja. Hiljem töötas rež. O.Neulandi juures ja õpetas keeli. Debüteeris novelliga PEETUD POSITIIVSEKS KANGELASEKS (LOOMINGU novellivõistlusel 1960. III auhind). Selle põhjal tegi stsenaariumi V.Aruoja filmile ROMANTIKUD. Tema kui stsenaristi ja dramaturgi erilise huvi pälvis keeruline ajavahemik Eestis aastatel 1917–1924. Aigar Vahemetsa on kirjutanud Viktor Kingissepast, püüdnud lahti mõtestada selle non plus ultra radikaali olemust, põhjendada püsivat vihatuld enamlasest revolutsionääri silmades. Tema stsenaariumid realiseerisid filmideks režissöörid T. Kask ja P.Urbla. T.Kasega jätkus Vahemetsa koostöö ka ajastupärase seriaali POLIITILISED KIRED (1979) loomisel, mida auhinnati Nõukogude Eesti preemiaga. Perestroika ja glasnost’i ajal kirjutas Vahemetsa stsenaariume režissöör Olav Neulandile, valmisid haruldaste arhiivileidude poolest kuulsaks saanud filmid HITLER JA STALIN (1989) ja XX SAJ. DOKUMENTAALMÜSTEERIUM. KRISTUSE DLEMMA. Aigar  Vahemetsal oli õnne ja jätkus kannatust otsida arhiveerimata materjali hulgas kaadreid Stalini-aegse Poliitbüroo tegevusest, samuti NKVD korraldatud veresaunast Lvovis pärast linna vallutamist Punaarmee poolt 1939. aastal. Kellelgi ei olnud aimu, et hukkamisi filmiti. Ka prosaisti ja näitekirjanikuna on Aigar Vahemetsa olnud eelkõige poliitilise närviga autor. Lembit Kivisaare nime all kirjutatud autobiograafiline romaan PARADIISI ILLU vaatleb noore andeka teadlase kompromisse võimudega, nende mõju isiksuse hingele. Romaan VANA DIIVAN kujutab eestlase elu Moskvas. Oma ideedraamades MAAILMAREIS ja MARTIN LUTHER JA LEO MEDICI on Aigar Vahemetsa uurinud probleemi, kuidas tekib inimesel maailmavaade ja religioosne orientatsioon ning miks sellest nii kramplikult kinni hoitakse. Vahemetsa sulest on ilmunud brošüüre Eesti Vabariigi sünni ja Vabadussõja kohta, mis olid suureks sammuks tõe poole, võrreldes kõige sellega, mida varem kodumaal neil teemadel avaldati. Tema töid on tõlgitud vene ja moldova keelde.
Inimesena oli Aigar Vahemetsa veidi muretult boheemlik, hoidis nõukogude ajal kogu aeg kõrva vastu raadiot, kuulas BBC, raadiojaama Vabadus ja Vaba Euroopa uudiseid, oli valmis kuuldut alati jagama teistelegi asjahuvilistele. Talle meeldis suhelda, ta oli nakatav vestleja. Aigar Vahemetsa oli NLKP liige a-il 1959-1990, filosoofiakandidaat 1965.a., Kinoliidu liige 1963.a., KL liige 1987.a.
Andmed: EKL, Tallinn, 2000; www.kesknadal.ee/uudised?id=5254;www.sirp.ee › Artiklid › Keele Infol…EE 14 kd, Tallinn, 2000;

 Loe lisaks...