Venda Tammann akordinist ja pedagoog

VT sündis Pärnus. Ta on lõpetanud Pärnu 1. Keskooli ja Pärnu Lastemuusikakooli. Seejärel Õppis ta Georg Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis ja Tallinna riiklikus konservatooriumis. Pärast muusikakooli lõpetamist töötas ta 48 aastat samas koolis akordioni õpetajana. Ta on juhatanud akordionistide ansambleid, asutanud akordioniorkestri  TREMOLO. Esimesed heliplaadid ilmusid 1957.a. Ta on ka Eesti Akordioniliidu asutaja- ja auliige, Accordion Music Group asutajaliige. V T oli Eesti NSV teeneline kunstnik, Eesti Akordioniliidu, ENSV Riikliku Filharmoonia solist, koolinoorte üldlaulupidude akordioniansamblite üldjuht. VT on olnud paljude eesti heliloojate nagu Gennadi Podelski, Valter Ojakäär, Uno Naissoo ja teiste akordionipalade esmaesitaja Eesti Raadios ja kontsertidel. VT on esinenud kontserditel üle 2000 korra. Esinenud nii solistina kui ka ansamblis kodu-ja välismaal – Soomes, Rootsis, Prantsusmaal, Indias jm. VT on koostanud ja seadnud kogud AKORDIONIANSAMBLID 1., 2., 3. osa, ESIMESED SAMMUD AKORDIONIANSAMBLIS, AKORDION ANSAMBLIS, 16 MENUETTI.
VT kui omaaegne populaarseim ja oodatuim raadioesineja võlus kuulajaid. Muusik H.Jõgioja on seda parimini edasi andnud,  väites, et akordioni võimalused on hoopis teised kui klaveril – hea pilli tämbrivalik annab tohutuid eeliseid. H.Jõgioja lisas, et V T oli  just see mees, kes hea pilli kõik võimalused ära kasutas nii, et akordion kõlas isikupäraselt ja ainulaadselt. HJ meenutas, kuis aastaid tagasi pidi VT Soomes esinema, tal oli  nõukogude aja kohta hea importpill, kuid VT nägi lennukiaknast oma silmaga, kuidas kallis ja sissemängitud instrument pagasi pealelaadimisel puruks visati. Nõuk. ajal ei  vastutanud taoliste juhtumuste puhul mitte keegi. Selle eest, et piiritagune kontsert siiski toimus, tuli tänada toimekaid väliseestlasi, kes VT-le uue pilli hankisid. Võib aga ette kujutada, mida tähendas pärast niisugust närveerimist esineda võõra, sissemängimata pilliga. Aga VT tuli sellest katsumusest auga välja. Muidugi on tähtis ka repertuaar. Siinkohal jutustas H.Jõgioja Viljandimaal elanud tagasihoidlikust esimesest ilmasõjast ja Vabadussõjast osa võtnud Jaan Metsamärt´ist, kes oli olnud sõjaväemuusik. Ta oli tuntud hiljem külapillimehena ja lugudetegijana. Me aga ei teaks tänini, et Viljandimaal oli kunagi niisugune helilooja, kui mitte VT poleks elustanud JM-i kirjapandud noodid. Paljud need lood sündisid tookordse VT trio esituses uuesti muusikana, on ka salvestatud ning raadios lugematu arv kordi kõlanud. JM kuulanud ise oma lugusid ja öelnud, et VT mängib täpselt nii, nagu tema neid lugusid mängis, aga palju paremini – VT on ikka meister. VT virtuoosina näitas kõrgklassi ka kehvadel pillidel mängides,  nii mõnigi pilliomanik imestas pärast, kuidas tema „mesipuu" VT sõrmede all äkki teistmoodi kõlas…VT oli soe ja sõbralik inimene, lihtne, nagu üks õige pillimees, kes armastab oma ala ja austab kõiki, kes seda muusikaliiki viljelevad. H.Jõgioja meenutas JM austamisõhtut Vastemõisa kultuurimajas. Ühel hetkel oli laval nii palju rahvast, et see jäi kitsaks. Peale VT ja paljude teiste musitseerijate oli laval helilooja JM ise ja ka H.Jõgioja. Kõlasid JM lood: valss SINILILLED,  MARUPOLKA, ÄRA UNUSTA MIND jpt. Äkki oli vana maja täis sõnulseletamatut endise aja hingust. See oli rahvuslik eneseteadvus, mida õhkus nendest pillilugudest, mis üldse ei sarnanenud toonase, vormilt rahvusliku ja sisult sotsialistliku käibemuusikaga. See oli rahvaliku pilli pidu.
Tänu VT-i kergele sõrmejooksule ja interpreedivaimule jõudsid need lood raadio heliarhiivi, ja nii on nüüd sealt võtta ka Vabadussõja rindepillimehe muusikapalu.
Andmed: EMBL. Tallinn, 1990; H.Jõgioja artikkel http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=9346&sess_admin=1826e427e4df733f2278aea1ba210a16;

 Loe lisaks...