Juhanes Reintalu (1935-ni Reinthal) (1875 –1945) majandus-ja kultuuritegelane

Juhanes Reintalu (1935-ni Reinthal) (1875 –1945) majandus-ja kultuuritegelane
Sünd. 31.03.1875 Kurista v.
Surn. 01.04.1945 Tallinn
JR sündis Viljandimaal Aidu külas õpetaja pojana. Õppis 1888-89 Põltsamaa kroonu-algkoolis ja 1889-93 Eesti Aleksandri linnakoolis mille lõpetamise järele õppis vallakirjutaja ametit. Oli 1895-97 vallakooliõpetaja Raplas ja 1997-1905 vallakirjutaja Harjumaal. Suundus 1905  vallakirjutajaks Kohilasse, sealt aga põgenes 1905.a. rev.sündmuste tõttu Sise-Venemaale, hiljem asus Peterburgi. 1906 a. asus ta juba Narva sealse lehe PÕHJANAEL toimetuse liikmeks. Leht suleti ja JR läks Tallinna  SÕNUMITE toimetusse, edasi  aga VIRULASE toimetusse. Oli vaheldumisi VIRULASE ja  PÄEVALEHE  toimetustes. 1910 lahkus lõplikult koos mitme teise liikmega VIRULASE- st, kuna oletati et viimane saab abiraha saksa ringkondadelt. 1910 asutasid lahkujad koos JR-ga uue ajalehe TALLINNA TEATAJA. JR oli kuni 1914.a.-ni lehe vastutav toimetaja.  JR loobus toimetajatööst, olles 1914-33 juhatuse esimeheks Tallinna  Eesti Laenu-ja Hoiu-Ühisuses. 1917.a. algul oli JR Harjumaa miilitsaülem, siis valiti ta Harju maakonnavalitsuse esimeheks, enamlased tagandasid ta sellelt kohalt. Saksa okupats. ajal teotses panganduse ja äri alal. 1918-20 oli taas Harju m.k-s esimees, olles ka 1919-20 Asutava Kogu liige rahvaerakonna rühmas. 1920-21 oli Petseri maaülem. Alates 1924.a teotses taas Tallinnas mitmetes komisjonides, majanduse alal teotses mitmes ühingus, sh. ka  Kartuliühingute Liidus. JR oli majandustegevuse kõrval aktiivselt tegev juba noorest peast seltskondlikes organisatsioonides. Ta oli juhatuse liige  Tallinna Eesti Põllumeeste Seltsis. A-l 1916 asutati just tema eestvõttel TALLINNA MEESTELAULU SELTS  mille esimees JR oli  1927-39; 1939.a  oli ta seltsi auesimees. Ta oli ka LAULJATE LIIDU  asutajaid, see  toimus üle-eestilise lauljate kongressi otsusega 1921.a. Idee oli  juba varem olemas aga JR energiline tegevus aitas selle täide viia.   JR oli ka ELL  juhatuse liidu liige 1922-27, ja alates 1937.a-st. JR oli 1926.a. kindlustusseltsi EESTI UNION esimees. JR on avaldanud mõned jutustused nagu KA “PAREM” SEISUS,  MEIE ELU, KEISER PAUL I, TEMA ELU JA SURM (1908), arhiiviandmete põhjal koostas  MAHTRA SÕDA (1923). JR rääkis ja avaldas ajakirjanduses artikleid Eesti mineviku muusikutest. Pöördudes meie koorikultuuri ajaloo poole, tundub et JR –st on liiga vähe räägitud. Ta on seal üks silmapaistvamaid kujusid, uhke kuju, nagu omal ajal mainis tema kohta G.Ernesaks. JR vaieldamatuks teeneks tuleb lugeda  Tallinna vanima meeskoori loomist, laulupidude ja eriti  meeslaulupäevade organiseerimist. Kindlasti on JR teene, et helilooja  K.Türnpu toodi tagasi eesti laulule, valiti ka ELL-i esimeheks. JR jättis kaasaegseile energilise, algatusvõimelise, reaalse teoinimese mulje, kes oli  alati haaratud uutest ideedest. Oluline oli see, et ta oli valmis neid ellu rakendama, evides tarkust ja suuri elukogemusi.
On vaja teada, et iga koori tegevuse edu aluseks on hea dirigent, teiseks aga tugeva organiseerimisvõimega koori esimees. Ja juba 1915.a. alustas JR koostööd ja läbirääkimisi K.Türnpuga, et ta asuks juhtima LOOTUSE seltsi ruumides teotsevat meeskoori, kuna senine koorijuht oli nõrk. Kooriveteran H.Tuuksam kirjutab juba 1935.a. et terve TMS ajalugu on oma asutamisest saati seotud tihedalt JR isikuga, nõnda et TMS ja JR oleksid nagu üks tervik... Ka K.Türnpu hindas ja austas JR-u, pühendades talle oma olulisima koorilaulu MUL LAPSEPÕLVES RÄÄKIS.... 1929.a. pandi JR eestvedamisel alus  ELL-i juures meeskooride sektsioonile, milline korraldas viis üleeestilist meestelaulupäeva ja mitmeid lauluvõistlusi. JR oli eesti meeslaulu uuestisünni isa, tema tegevus TMS-i asutamisel tähistab uut ajajärku eesti meestelaulu arenguloos. G.Ernesaks on öelnud, et kui poleks olnud K.Türnpu nim. meeskoori, poleks ehk temagi asutanud omal ajal nii populaarset RAM-i. Ja poleks ehk praegugi nii aktiivset ja tugevat meestelaulu. (Oma raamatuis mainib G.Ernesaks JR-u millegipärast vaid möödaminnes).
JR kaua nimetuna  püsinud hauakivi täiendati 1975.a. selgitava mälestustahvliga.
Andmed:  K.Laane ERAARHIIV, EBL ,Tallinn, 1940;