Mart (Martin) Taevere (1879 – 1939) riigikohtunik ja maalikunstnik

Mart (Martin) Taevere (1879 – 1939) riigikohtunik ja maalikunstnik
Sünd. 31.10.1879 Olustvere
Surn. 15.02.1939 Tallinn
Mart Taevere sündis Viljandimaal Andrese talu peremehe Jaani  ja Kadri Taevere perre. Mardil oli veel kaks venda ja üks õde. Mardi isa oli viimaseid sellest põlvest järele jäänud mehi, kes omal ajal võitlesid kaasa Jakobsoni rahvusliku politika teostamiseks. Eesti Aleksandri kooli heaks töötamisel oli ta agaramaid kohalikke tegelasi. Kestvalt võttis isa Jaan Taevere osa vallaomavalitsuse tööst ja juhtimisest; ärksate vaadetega mehena võimaldas ta oma lastele selle aja kohta parema hariduse. Martin Taevere õppiski 1893-1903 Riia vaimulikus koolis ja seminaris, sai seal ka kunstiharidust, peamiselt ikoonimaaliklassis. Oli 1903-08 Viljandis õigeusu kiriku köster ja kihelkonnakooli õpetaja. Mart Taevere astus Tartu ülikooli ja lõpetas 1911 Tartu ülikooli õigusteaduskonna. Oli seejärel Võrus ülemtalurahvakohtu eesistuja, Võru miilitsaülem ja Võrumaa komissar ja 1917-19 Tartu-Võru rahukogu rahukohtunik, a-st 1919 riigikohtunik. Asutav Kogu valis Riigikohtu esimesed liikmed (esimees Kaarel Parts; liikmed Paul Beniko, Rein Koemets, Jaan Lõo, Hugo Reiman, Martin Taevere, Peeter Puusepp).
Riias vaimulikus seminaris oli M.Taevere kaks aastat altaripilte maalinud. 1902. aastal võitis üks tema maastikumaal Tartu Põllumeeste  Seltsi näitusel auhinna. Uuesti puutus M.Taevere kunstiga kokku alles 1914.a., nimelt tutvus ta siis  kunstnik Jaan Vahtraga, kellega koos maalis mõned etüüdid. 1916.a. tuli M.Taevere juurde Kasaritsa suvitama Konrad Mägi ning Taevere hakkas tema innustusel kohtuniku töö kõrvalt taas maalima. Igal aastal oli üks või kaks tema maali esindatud ka näitustel. Tema loomingu olulisima osa moodustavad Otepää, Kasaritsa, Käsmu, Virumaa ranniku ja mitme teise paiga motiividega impressionistlikud maastikupildid; selle käsitluslaadi kujunemisele andiski tõuke K. Mägi. M.Taevere ise meenutas, et 1914. a. hakkas ta pisiasjadega ja kopeerimisega peale, kuid 1916. a. maalis juba loodust. M.Taeverele meeldis K.Mägi oma värvirikkuse ja mitmekesisusega rohkem kui Vahtra, kes tookord tarvitas laia pintsli lööki. K.Mägil oli värvikast rihmaga seljas ja kui mõni koht talle väga meeldis asuski ta kiiresti ja hoogsalt  tööle. 1938.a. annetas president M.Taeverele Valgetähe II klassi teenetemärgi. M. Taevere oli üliõpilaskonvent RAIMLA vilistlane.
T.Grünthal meenutas 1939.a. PÄEVALEHES järelhüüdes Mart Taeveret  kui lihtat sõbralikku kolleegi kes oli setskonnas humoorikas ja vaimukas vestleja. Tema loodusetunnetus ja vaimustus Eestimaa looduse ilust avalduski tema maalides. Armastas ka kalastada, naastes loodusest  värskena ja heatujulisena.
M.Taevere oli abielus Anna Taeverega, peres kasvas poeg ja kasutütar. .Taevere hauda tähistab tagasihoidlik valgest marmorist hauatähis.
Andmed: K.Laane ERAARHIIV; http://galerii.kirmus.ee/biblioserver/index2.php?kid=426736

 Loe lisaks...