Pärt Lias (1940 – 2006) kirjandusteadlane ja kriitik

 Pärt Lias (1940 – 2006) kirjandusteadlane  ja  kriitik
Sünd.28.10.1940 Kudina v.
Surn. 20.10.2006 Tallinn
Pärt Lias sündis Tartumaal, Pataste külas talupidajate pojana. Õppis 1947 – 1949 Pa­taste algkoolis ja 1950 – 1959 Pet­seri 2. keskkoolis. Ilmselt sellest Pet­seri perioodist pärinebki tema aru­saamine vene kirjandusest, pa­rem kui paljudel kolleegidel. Aas­tail 1959 – 1964 õppis Pärt Lias Tar­tu ülikooli ajaloo-keeleteadus­kon­nas eesti filoloogiat. Ta erilise huvi objektiks kujunes romaan nii teo­ree­tilise kui ka ajaloolise problee­mina. Samas tea­dus­konnas õp­pi­sid sellal 1960ndate kirjandus­põlv­­konna tuntud autorid Andres Ehin, Jaan Kaplinski, Paul-Eerik Rum­mo, Jüri ja Ülo Tuulik. Nen­de kõrval tuleks Liast nimetada kassetipõlvkonna romaani­teoree­ti­kuks. Ta oli ko­lo­riit­ne kuju, keda kursusekaaslased  on tollal iseloo­mus­tanud nõnda: Kar­­bus peas ja prillid ees, / astub Va­ba Vaimu Mees, / tuleb nagu tae­vamanna, / kohvris värske HOSIANNA. See mees andis tudengipõlves üksinda välja Vaba Vaimu Lehte HOSIANNA. Aastail 1964 – 1967 oli ta KKI-i aspirant, 1971. aas­tal kaitses väitekirja EESTI NÕUKOGUDE ROMAANI STRUKTUURIST. Väi­tekirja iseloomus­ta­mi­seks pii­sab peal­kirjas esinevast sõ­nast “struk­tuur” – ametliku ideo­loogia kon­tekstis oli see sõna ju eba­soovitav. Aastail 1968–1989 töö­tas Pärt Lias KKI kirjan­dus­­teoo­ria sek­toris teadurina. See oli tema saa­tus nii heas kui ka hal­vas mõt­tes. Te­ge­li­kult jäi ta elu lõ­pu­ni KKI-laseks, sest just selle asu­tuse hõlma all möödusid tema pa­ri­mad loome­aas­­tad, selle asutuse üs­nagi gro­tesk­­­se ideologiseerituse taus­tale projit­seeruvad PärtLiase pari­mad pa­lad. KKI-s oli ta tõeline Vaba Vaimu Mees. Tema vastuolud ja vaikne võitlus mõne parteilist lä­he­nemist esindava kolleegiga olid kir­jandus­ring­kondades hästi tea­da. Aga elu pidavatki olema võit­lus. Lias võit­les – sõna, sule ja sü­damega. 1989. aastal sai temast siiski Tal­lin­na Pedagoo­gilise Instituudi (prae­­guse Tallinna Ülikooli ) eesti kirjanduse dotsent. Õp­pe­jõuna esindas ta kõi­ge klas­si­kali­semat õpetlase tüüpi: erudeeri­tud, filosofeeriv, dotseeriv, paras­ja­gu naljakas ja ometi armas. Ta oli le­gendaarne. Tema kireks olid mõis­­tagi raamatud. Ja suurim kirg oli eesti kirjandus. Tema mo­no­graa­fia EESTI NÕUKOGUDE ROMAAN  (1985) esitas laiahaardelise tüpo­loo­­gia, pannes aluse uuema eesti ro­­maani arengujoonte käsitlusele. 1980. aas­tate alguse “poliit­päe­va­de” ja “ideoloogilise võit­luse” tin­gi­­­mustes tuli küll piirduda kodu-Ees­ti romaaniga. Ent väliseesti kir­jan­duse kodumaise avastamise epo­­pöas 1980. aastate teisel poolel oli Pärt Lias esirinnas. Ta toimetas KARL RISTIKIVI 75. SÜNNIPÄEVALE PÜHENDATUD KONVERENTSI MATERJALID I.3.dets.1987 (1988), just sellega algas pagulaskirjanike teaduslik käsitlemine kodumaal- Eestis. Ta kirjutas akad. EESTI KIRJANDUSE AJALOO V köitele artikleid  eesti prosaistidest, tegi kaastööd EESTI KIRJARAHVA  LEKSIKONILE jpm. Tema töid avaldati NSVL olulistes väljannetes. Eesti taasiseseis­vu­­mise lainetuses lõi ta innukalt kaa­­sa, ja mitte ainult sõnarelvaga. Hoo­­limata oma absoluutselt eba­mi­litaarsest olemusest astus ta tol­la­se Kodukaitse ridadesse, et Eesti-vaenulikele jõududele vajadusel vas­­­­­tu seista. Õnneks ei läinud se­da tarvis. Tema viimane suurtöö oli Juri Lotmani teose KUNSTILISE TEKSTI STRUKTUUR tõlkimine eesti keelde. Tõlge ilmus mõni kuu enne tõlkija surma. Oma viimases telefonikõnes R.Veidemanile kurtis  Pärt Lias, et ta ei saa vastu võtta viimase kutset tulla sünnipäevale, sest valmistub surema. R. Veideman vastas  lootusega, ja lisas,  olukorra tõsidusest teadlikuna,  et ainus viis jäädavat lahkumist talutavaks teha, on mõelda sellele kui kojujõudmisele, millega Pärt  Lias nõustus.

Pärt Lias oli  KL liige 1977, LOOMINGU RAAMATUKOGU toimetuskolleegiumi liige, EESTI ROMAANIVARA kolleegiumi liige ja Eesti romaanifondi asutajaliige. Teda autasustati mitmete tollaste  kirjanduspreemiatega.
Andmed: EKL, Tallinn, 2000; EE 14 kd, Tallinn, 2000; www.sirp.ee › Artiklid › Keele Infol; kultuur.postimees.ee › Uudised …;

 loe lisaks...