Ott Arder, Arpad Arder

Ott Arder. Poeet. J.Poska lapselapselaps. 

Ott  Arder oli Jaan poska tütre Tatjana ja laulja Al.Arderi poja Arpad Arderi esimene laps. O. A käis Rakvere koolis. Õppis siin ka muusikat, klarneti-mängu. Koolis oli tal pahandusi, kuna ilmnes, et OA pärineb  usklikust perest. Paremini läks lapsel jalgpalliga - noortekoondises sai ta isegi auhinnalisele kohale. Ott oli väga püsimatu iseloomuga, ehkki andekas laps. Ta astus Tallinna  Pedagoogilisse Instituuti. See jäi tal lõpetamata. 1978.a. Ott abiellus. Ta hakkas luuletama ja saavutas tunnustuse 1973.a. ajakirjas NOORUS ilmunud luuletuse eest. 1974. aastast ta jäigi vaba-kutseliseks kirjanikuks. Otil on neli last, kolm poega ja üks tütar. Ott Arder, andekas ja tuntud inimene, uppus jaanipäeval Hiiumaal  Kassari lahte.

Ott Arder on avaldanud luulet ja  laulutekste. On tõlkinud luulet ja proosat (J.Brodski, A.Gaidar, S.Dovlatov, , N.krivulin, U.Ado, C.M.Bellmann. Ta on kirjutanud ka lasteraamatuid:  KOER POISS SÕITIS JÄNEST,  MINE METSA,  POTSATUS.

Arpad Arder. Jaan Poska tütre Tatjana poeg. 

Arpad Arder oli  Jaan Poska tütre Tatjana (1900 Tallinnas-1988 Stockholmis) ja  kuulsa laulja Aleksander Arderi (1894 Läänemaal-1966 Tallinnas) ainuke poeg.

Tatjana Poska-Arder oli Eesti Emadekaitse Ühingu esimees ja kuulus koos õe Veraga 1930 aastal Eestis loodud  Rotary- tüüpi naisorganisatsiooni Soroptimistid.  Lahkunud 1944.a. jäädavalt Eestist  Rootsi, jätkas ta Eesti Soroptimistide Klubis tööd ja oli ka Johanneshovi Klubi esimene juhataja.
Aleksander  Arder oli 1923-1931 Estonia teatri solist. Ta esines ka kontserdilauljana, populariseerides eesti heliloojate soololaule ja seda ka väljaspool Eestit.
Arpad sündis Ungaris Budapesti haiglas, kuna tema ema Tatjana  haigestus teel  pulmareisilt kodumaale. Laps pidi kolme päeva jooksul ristitama ja talle anti muistse Ungari kuninga nimi.
Tatjana Poska -Arder siirdus koos poja  Arpadiga Prantsusmaale  õppima. Kui Tatjana Poska oma õpingud lõpetas, naasis ta oma poja Arpad Arderiga Eestisse Tallinna. Ta õppis vene ja  prantsuse keelt koduõpetajate ja ema  abiga. Arpad õppis Westholmi gümnaasiumis, Prantsuse Lütseumis ja Tallinna Linna  Poeglaste Kommertsgümnaasiumis.
1942 a. astus Tartu Ülikooli majandusteaduskonda. Rahulikud õpingud aga katkestas saksa sundmobilisatsioon. Sellest pääsemiseks püüdis A A põgeneda Rootsi. See ebaõnnestus. Ta tabati ja vangistati. Vangistati ka ta ema Tatjana, kes üritas aidata Arpadi ja Jüri Poskat  Soome kaudu Rootsi põgeneda. Järgnesid rasked vangla-kuud. 1944.a. siiski mobil. saksa sõjaväkke. 1946.a. pääses ta tagasi kodumaale ja naases Tallinna.
1946.a. sai A A-st Karmeli vabakoguduse liige.1950.a. alates töötas A A Tallinna Oleviste koguduse kantseleis. 1954.a. valiti ta jutlustajaks Rakvere babtistikogudusse. Ta oli väga populaarne jutlustaja. Aga tema oli pidevalt NKVD huviorbiidis kuna ta oli ju Poska lapselaps. Lisaks oli tal kontakt Saksa DV-ga ja  ta tegeles ka ingerisoomlastega. Oli muudki mis ei vastanud nõuk. võimu soovidele ja  A A -l keelati ära jutlustamine Rakveres. Ta saadeti Suure-Jaani. Elukoht oli Viljandis. A A ja tema naine olid musikaalsed, ilusate lauluhäältega ja nad musitseerisid oma koguduses. Suure-Jaani koguduses töötas AA 1968-1977.a. Peale seda töötas Oleviste kirikus ja oli ka 80 kogudusele vikaar. Teotses rahvusvahelisel tasandil seoses vabakoguduse esindajana ja ka noorte õpetamisega.
Arpadil on neli last. Poeg Ott (1950), uppus traagiliselt 2004.a.  Elavad poeg Jaan (1952), tütred Madli (1955) ja Aade (1960).

Andmed. JAAN POSKA OMA JA  MEIE AJAS, Tallinn, 2010. ; A.Arder KUS ON ARPADI KUNINGAS, Tallinn, 1992