Eino Uuli (1906 – 1976) laulja ja lavastaja

Eino Uuli (1906 - 1976) laulja ja lavastaja

Sünd. 14.12.1906 Narva

Surn. 19.02.1976 Tallinn

E.U. sündis linnas kust on meie teatrile tulnud väga palju tugevaid näitlejaid. Tema ema mängis samuti kaasa Narva VÕITLEJAS ja 6 aastane Eino osales lapsena koos emaga k laval saades honorariks peotäie kompb vekke ja ja suhkrusaia. E U-d tõmbas koolipoisina rohkem küll sport ja klaverimäng. kui teater. 1920.a. kolis perekond Tallinna. EU laulis õpingute kõrval mitmes kooris. Aga korvpallis arvati ta isegi rahvusmeeskonda. Pianistivõimed lubasid tal pääseda konservatooriumi klaveriklassi. Varsti vahetas ta selle eriala ja asus õppima A.Tamme lauluklassi. 1929 võeti ta vastu ESTONIA ooperikoori.1930.a oli tema debüüt -  väike rollike LAKMES. 1932.a. esitas ta koos Tooni Krooniga konservatooriumi lõpuaktusel dueti Puccini TOSCAST. Peale edukat lõpuaktust kutsuti E U Viljandi UGALASSE. Suure hooga ja lootusega asub noor EU tööle. Provintsiteatri olukord oli keeruline ja raske. EU-l tuli olla 1933.a. jõuluetendusel korraga Cavaradossi nimiosa kehastaja, orkestris klaverimängija ja lavapoiss. Ta sai selle kõigega hakkama ja rahvas nägi ooperi lõpuni. Taolisi juhtumeid oli ikka. ja jälle. 1934.a. asus E U tööle VANEMUISESSE. Ka siin tuli tal ennast ületades laulda peaosi ja ka lavastada. Rahvas kuulis ja nägi VIKERLASI, ,TALUPOJA AU, BOHEEMI, PAJATSEID. Lauldes haigena Caniot rebenes EU häälepael, lauljakarjäär oli läbi. Aga jäi armastus teatri vastu. EU asub end täiendama lavastaja erialal. Ta õpib Moskvas., Berliinis, Prahas. 1937.a. alates töötab lavastajana ESTONIAS. Tema esialgsete õnnestumiste hulka kuuluvad TÜTARLAPS KULDSEST LÄÄNEST, MAZEPA, DON PASQUALE, Dzeržinski VAIKNE DON (esimene nõuk.vene ooper Eesti laval) ja muidugi CARMEN.(peaosas E.Vaarman) Arvustajad ja kaasaegsed kiidavad lavastusi eluläheduse, mängulisuse, emotsionaalsuse eest. Tegevus on pöördlava abil eriliselt hästi esile tõstetud, tunnustust leiab tema töö massidega. Igal aastal valmis EU-l 3-4 uuslavastust. Tema režii oli alati täpselt läbi mõeldud, seetõttu oli proovide kasutegur suur ja jõudis palju ja kvaliteetselt lavastada. Ja kui ta vahel liigselt libretot kärpis või redigeeris oli see tollal vajalik ja õigustatud. Aga ta pidas alati oluliseks nii uute kui vanade operite muusika täisväärtuslikku esitamist. Viieteistkümne tööaasta jooksul lavastas E. U. ESTONIAS 26 oorerit ja neli operetti, lisaks korduvlavastused ja dubleerivate koosseisude ettevalmistamine. Sõjajärgsetel aastatel on eriti oluline tema osa eesti algupäraste ooperite lavaküpseks saamisel. Nendeks olid E.Kapi TASULEEGID,(selle lavastuse eest määrati E U-le Nõuk. Eesti preemia), G.Ernesaksa PÜHAJÄRV ja TORMIDE RAND. Viimase eest saab ta koos dirigent Kirill Raudsepa, kunstnik Vold. Haasi ja peaosalistega NSVL riikliku preemia. Hilinenult sai ta ka ENSV teenelise kunstitegelase aunimetuse, kuna E U tervis oli nii halb et ta 1950.a. katkestas praktilise teatritegemise.
Siiski kirjuts ta arvukalt teatrialaseid artikleid, mälestusteraamatuid, tõlkis libretosid, kirjutas monograafia Martin Tarasest. E.Uuli haris meie nn ooperiaeda printsipiaalselt, järjekindlalt ja visalt luues ja hoides soodsa pinnase Eesti ooperi jätkuvaks arenguks.

Andmed: EE 14 kd, Tallinn, 2000; ESTONIA LAULUTEATRI RAJAJAID, Tallinn, 1981