Leo Tauts (1914 – 1973) helilooja ja dirigent

Leo Tauts (1914 - 1973) helilooja ja dirigent
Sünd. 24.04.1914 Narvas
Surn. 03.05.1973 Tallinn

 Õppis klaveri- ja orelimängu ning  kompositsiooni.  L. T lõpetas  1939.a.Tartu Kõrgemas Muusikakoolis H.Elleri kom-positsiooniklassi. Juba alates õpiaastaist töötas nii orkestrandina, pianistina, saatjana, dirigendina kui ka orelimängijana mitmetes Eesti linnades. Kui  Valga Peetri ja Luke koguduste vana köster-organist Joh. Pastarus läks pensionile siis peeti kirikus vana lahkuja austuseks lahkumise jumalateenistus. Koguduste nõukogude poolt valiti uueks  organistiks L T, kes Tartu kõrgema muusikakooli viimase klassi õpilane. Ühtlasi valis Valga Meestelaulu Selts ta oma koorijuhiks. 1940-47 oli LT ametis pianisti ja dirigendina VANEMUISE teatris, Filharmoonias ja ERSO-s. Alates 1947 vabakutseline helilooja. Vanema põlve helilooja L T oli mitmekülgselt andekas mees, väga populaarne, kuldsete käte ja tehnikataibuga - väidetavasti meisterdanud ta ise valmis magnetofoni, kui neid veel liikumas polnud. Tema tegelik avastamine seisab alles ees. 1950. aasta üldlaulupeol esines L T-i juhatusel ligi 200-liikmeline rahvapillide koondorkester. Et suurem osa rahvamuusikuid mängis diatoonilisel kandlel, olid orkestri kontsertseaded üsna lihtsad. 1955. aasta üldlaulupeol hiilgas LT puhkpilliorkestri ees- otsas. Siis kõlas esmaesituses tema KOLHOOSIMARSS. Olles edukas klaveri- ja orelimängus, juhatas ta aeg-ajalt ka naisansambleid. L T kirjutas peamiselt estraadi- ja puhkpillimuusikat ning koori- ja massilaule. Süvamuusikas figureerib tema heliloomingus Mart Raua sõnadele kirjutatud kantaat SUREMATUS (1948), PIDULIK AVAMÄNG (1963) ja sümfooniline pilt KAJAKATE RAND (1967). Leo Tauts on loonud ka laulutsükli KAEVURITE LAULUD.

Andmed: EMBL, Tallinn, 1990;  EE 14 kd, Tallinn, 2000;

http://www.epl.ee/news/arvamus/malestuseks.d?id=50771513