Mati Unt (1944 – 2005) eesti kirjanik ja teatrilavastaja

Mati Unt (1944 - 2005) eesti kirjanik ja teatrilavastaja

Sünd. 01.01.1944 Voore v.
Surn. 22.08.2005 Tallinn

MU sündis Tartumaal Linnamäe külas asunikutalus meierei raamatupidaja perekonnas. Õppis Leedimäe 7-kl. koolis, siis Tartu 8. keskk-s.  1962-67 TRÜ aj.-keeleteaduskonnas eesti fil. osak-s žurnalistikat. Peale lõpetamist töötas VANEMUISES ja Tallinna  NOORSOOTEATRI -s kirjandusala juhatajana. Edasi juba viimases lavastajana, kust siirdus 1992. DRAAMATEATRISSE. Lavastanud ka VANEMUISES, VENE DRAAMATEATRIS, PÄRNU TEATRIS ja SOOME RAHVUSTEATRIS. 1972-74 teotses kutselise kirjanikuna., KL liige juba 1966.a. Suvel peale keskkooli lõpetamist kirjutas romaani HÜVATI KOLLANE KASS, see avaldati Tartu 8.kk. almanahhis. Peatselt ilmus  teravaid väitlusi tekitanud jutustus VÕLG,  millest valmis 1967.a. telefilm. Järgnesid mitmed jutustused milledes on peamine noore inimese, autori eakaaslaste, monoloogid, tunnuslik püüd iseseisvale mõtlemisele, inimeksistentsi põhiprobleemide varane teadvustamine ja kaasagse ühiskonna kriitiline mõtestamine.  Järgnesid mitmed proosakogumikud:  MATTIAS ja KRISTIINA, VIA REGIA, MUST MOOTORRATTUR. 1976.a saab MU Fr.Tuglase novelliauhinna. Laiema rahvusvahelise tunnustuseni jõudis MU romaaniga SÜGISBALL (1980.a. saab J.Smuuli preemia, 2007. valmis selle ainetel film). Romaanis kujutab MU inimese üksildust ja sellega seotud sotsiaalset patoloogiat tänapäeva suurlinna uues elurajoonis. Süvenevad pidevalt MU loomingule omased modernistlikud allüürid. Süveneb käsitlusviisi iroonilisus, lugejale jäävad teoste mõtestamisel üha enam vabad käed. MU on inimkesksema  käsitlusviisi algatajaid ja  arendajaid eesti proosas. Nii poeetikas kui ka ideetasandil  on  ta olnud tihedas kontaktis kaasaegse maailmakirjanduse uuenemisega. Valik MU kirjanduskriitilisi sõnavõtte on kogumikus  MA EI OLNUD IMELAPS (1990), isikupärane, irooniavarjundiga ajalehepublitsistika ilmus  ARGIMÜTOLOOGIA SÕNASTIKUS (KL aastapreemia 1995). Üliõpilasaastatest peale on MU  huvi ja tegevus tihedalt seotud teatrikunsti ja filmiga.  Ta on esinenud teatri-ja filmikriitikuna ja on 40 mitmesuguse teatriteksti autor.  Ta esimene noorteprobleeme käsitlev näidend SEE MAAILM VÕI TEINE, lavastati  VANEMUISES, hiljem ka Lätis. Näidendi KOLLONTAI eest sai ta komsomolipreemia 1978. Õnnestund ja huvitav näidend ja ka lavastus oli A.Kallast ja L.Koidulat kujutav näidend VAIMUDE TUND JANNSENI TÄNAVAL (1984. Pärnus L.Koidula muuseumis). On instseneerinud proosaklassikat: Tuglast, Lutsu (väga vabalt, isegi omavoliliselt),Tammsaaret, Tolstoid, Lermontovi. On lavastanud maailmaklassika teoseid. MU on põrandaaluste kommunistide võitlust käsitlevate filmide SURMA HINDA KÜSI SURNUTELT ja SAJA AASTA PÄRAST MAIS (1977/87) stsenarist. MU teatrimõistmine ja draamalooming kujunes tihedas kontaktis nüüdisaegse teatrikunsti rahvusvahelise arenguga, ka Euroopa ja Põhja-Ameerika teatrimõtte vahendajana on ta mitme aastakümne vältel mõjutanud eesti teatrikunsti arengut. Proosaga võrreldes on MU näidendite ideearendus rõhutatum, kõnekam. Ta looming on koondatud VALITUD TEOSTESSE I-II.  Inimese psühholoogilist suveräänsust rõhutav käsitlusviis liitub sotsiaalse aktiivsuse ja aktuaalsusega. Proosas tunnetab kaasaegset tegelikkust, näidendites teadustas  ja analüüsis kaasaegseid probleeme.  MU teoseid on tõlgitud inglise, saksa, vene, soome, moldaavia, rootsi, ungari jm. keeltesse. MU oli ENSV teeneline kirjanik ja mitmete aastapreemiate laureaat. MU oli abielus Ly Undiga, perre sündis poeg Indrek ja Ela Undiga.

Andmed: K.Keskküla UNDI JUTUD. MÄLESTUSI MATI UNDIST, Tallinn, 2008;   EKL, Tallinn, 2000;

Loe lisaks...