Aleksander Tšikin (1915 – 2006) kergejõustiklane ja treener

Aleksander Tšikin (1915  – 2006) kergejõustiklane ja treener
Sünd. 27.04.1915 Narva
Surn. 30.10.2006 Tallinn
Aleksander Tšikin sündis ja kasvas Narvas. Lõpetas Narva tööstuskooli, Tallinna Kehakultuuritehnikumi ja 1952 Leningradis Lesgafti-nim KKI. Aleksandri enda noorus oli väga keeruline ja raske. Ta elas keldris, polnud süüa, juua ega kütet. Tõi metsast tooreid puid, samas osales pidevalt võistlustel, eritreeninguta. Ta oli nagu indiaanlane, peenike pruun poiss,  kes kogu aeg jooksis.Tema parimad spordimeheaastad nurjas Teine maailmasõda. Korpuses siiski  võitis kõik võistlused. Pärast sõda hakkas ta Kalevis treeneriks. Ka siis polnud tal korralikku kodu, elas Nõmmel kanakuuris. Palk oli väike, vaevalt sai süüa. Aga  ta oli näinud tööpataljoni karmi elu, seal surid inimesed nagu kärbsed. Ellu jäid vaid tugevad. Sportima hakkas koolipõlves, süstemaatilist treeningut alustas sõjapäevil NL-i tagalas eesti laskurkorpuses pärast seda, kui sõjaväe jooksukrossil oli ilmnenud tema jooksuanne, ta oli siis juba 30 aastane. Treenis Fred Kudu juhendamisel. Aleksandri andmed: pikkus- 176 cm, kaal- 66 kg. Sai NL-i aü-te esivõistlustel 1944 800 m jooksus 2. ja 400 m jooksus 3. koha ning NL-i mv-tel Eesti teatejooksumeeskonna liikmena 1945 hõbeda ja 1946 pronksi. Tuli 1947–1949  400 ja 800 m jooksus 3 korral Eesti meistriks. Oli 6 korral Eesti meistreid teatejooksus, 6 korral ka rekordipüstitajaid. Isiklikke rekordeid: 400 m 51,1 (1949), 800 m 1.55,9 (1945), 1000 m 2.31,7 (1946). Msp (1946). Võistles 14 korda Eesti koondises. NL-i tnl treener (1965). Töötas üle 60 aasta Kalevi kergejõustikutreenerina, juhendas nii lapsi, noorukeid kui ka meistreid. Veel 90-aastasena käis ta tööl, ikka reipalt ja elurõõmsalt. Tšika – nii teda rahvasuus kutsuti – treeningutele olid oodatud kõik, meistritest algajateni. Tema trumbid olid terav silm, õpetaja nõudlikkus ja isalik hoolivus. Tšika mitmekülgsed treeningud aitasid sportlasel leida endale sobivama ala. Oma poistele sõjaväes paremaid olusid välja võideldes kasutas Tšikin diplomaadikavalust. Aleksander Tšikini rühma kuulusid tulevased teadlased ja kirjanikud, insenerid ja tublid töömehed. Ta on suure algustähega treener. Üks asi on, et oskad treeningplaani panna, aga teine asi, et sa suudad kogu selle nii erisuguse rühma koos hoida ja et kõik oleksid rahul. Temal see õnnestus.Tšika juures oli suureks plussiks kindlustunne, et sul on alati keegi, kes sind aitab. Tšika ei karjunud iialgi oma õpilaste peale. Ta võis olla sisemiselt kuri või pettunud, aga ei näidanud seda mitte kunagi välja. Alati naeratas. Ta oli sagedane treenerite konkursside võitja. Õpilasi: Vladimir Kuts, Mart Vilt, Tõnu Lepik, Tõnu Kaukis, Pavel Rambak, Vello Lumi, Raivo Mägi, Mati Uusmaa, Endel Pärn, Marko Metsala, Ants Savest, Salme Tornius, Ellen Külvand.  Aleksander Tšikin  oli Kalevi auliige (1963). Tallinna aukodanik (1997). Valgetähe medaliklassi teenetemärk (1997). Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (1996). A-st 2007 korraldatakse Tallinnas tema mälestusvõistlust. Spordiarst Mihkel Mardna meenutas, et Tšikin oli  oma ellusuhtumise ja tervete eluviisidega paljudele eeskujuks. Ta oli oma kõrgele ealegi vaatamata väga heas füüsilises vormis. Paljudki Tšikini trenni juhtumid on aegade jooksul legendaarseks saanud. Näiteks hüppasid poisid kunagi kõrgust ja iga kord, kui alumiiniumlatt alla kukkus, tegi see hirmsat kolinat. Tuldigi viimaks treenerilt fiiberlatti nuruma, aga Tšika ei andnud, soovitas üle hüpata, siis vana  latt ei kuku ega  kolise. Ükskõik, millised probleemid ka polnud,  aga oma poisse hoidis ta alati.
Aleksander Tšikin kiitis oma  abikaast kes teda alati toetas. Naine kasvatas nende kahte tütart. Talus nurisemata pikki üksiolekuid. Aleksander Tšikin soovitas nn normaalselt elada, süüa kõike.  Tema enda  magustoit oli rasv, pekine sealiha. Ta oli veendunud, et ilma lihata muutub ihu nõrgemaks. Viina ja veini  lubas ta ka sportlastel võtta, aga ise ta ei joonud. Ta ei armastanud puhkepäevi, soovis olla koos noortega, ajada nendega juttu pärides õppeedukuse järele  ja uurides nende  tervislikku seisundit.
Andmed: J.Maidlo „ Kalev. Läbi sajandi. Kolmas osa. Treenerid“, Tallinn, 2003; ESBL, Tallinn, 2001/2010;

 Loe lisaks...