Ott Kangilaski (1911 – 1975) graafik ja publitsist

Ott Kangilaski (1911 - 1975) graafik ja publitsist

Sünd. 14.06.1911 V-Võidu v.
Surn. 28.04.1975 V-Võidu v.

OK (pseudon. King Kong Kongivere)  sündis  Verilaske külas taluperemehe kolmanda pojana. Varem olid peres vennad Jaan ja Juhan. Õppis Arumetsa algkoolis, Tartu poeglaste reaalgümnaasiumis, 1931-35 Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas kunsti- ja kirjandusajalugu (õpingud katkesid halvenenud tervise tõttu, põdes  tuberkuloosi) 1934. aastal õppis ka PALLASES A. Vabbe graafikaateljees. Kuulus üliõpilasseltsi VELJESTO. Jätkas õpinguid 1940-1941 K. Mäe nim. Riigi Kõrgemas Kunstikoolis A. Bachi ja A. Laigo juhendusel ja lõpetas 1943. aastal Kõrgemad Kujutava Kunsti Kursused graafika alal. O K oli erudeeritud isiksus. 1930. aastail illustreeris jõuliselt väljendusrikaste, osalt grotesksete ja sümboolikat sisaldavate sulejoonistustega peamiselt ARBUJATE sõpruskonna luuletajate teoseid: H. Talviku PALAVIKUS (1934), B. Alveri VILETSUSE KOMÖÖDIA (1935), B. Kangro SONETID (1935). Suur osa loomingust, sh. lasteraamatuillustratsioonidest ja vabagraafikast, toetub rahvaluulele. Tähelepanuväärseim on sari muistendiainelisi lehti ja KALEVIPOJA paikade loodusvaateid, milles ilmneb sügavtrükitehnikate meisterlik valdamine. Hoidis seda traitsiooni elus ka siis, kui teised seda ei kasutanud.  Illustreeris KALEVIPOJA (1950, koos A. Hoidre ja R. Sagritsaga; Nõukogude Eesti preemia) ning A. H. Tammsaare ja A. Jakobsoni teoseid. Viljeles ka puugravüüri ning joonistas karikatuure. Avaldanud kunstialaseid artikleid ja raamatuid. Kirjutanud följetone, paroodiaid, epigramme, lasteraamatuid ning tõlkinud ilukirjandust. Tegi kaastööd VANEMUISE teatrile. Oli andekas kunsti populariseerija. Raamatuina ilmusid temalt  ED.VIIRALTI lühimonograafia, SÜGAVTRÜKITEHNIKAD (koos E.Okasega) ja koos vennapoja Jaak Kangilaskiga KUNSTI  KUKEAABITS (ülevaatlik ja süsteemne käsiraamat nii õppurile kui täiskasvanule-MK). Kirjanikuna  avaldas lasteraamatuid KUI MA OLIN VÄIKSEKENE ja LINNUD-LAULIKUD (mõ-d 1949.a). 1968.a. ilmus tema följetonide kogu JUTULÕNG. Need vaimukad ja ridade vahele peidetud sõnumitega  lood muutusid nõuk. ajal kohe ülipopulaarseteks. Teravmeelne luulesatiir ilmus valimikus MARDIÖÖ UNENÄGU (1989) milles on avaldatud VELJESTO mardiõhtute laulutekste.
OK elas 1943-1948 Viljandi lähedal, aastast 1948 Lagedil. Oli aastast 1944 Kusntnike Liidu liige. Sai 1975. aastal Eesti NSV teeneliseks kunstnikuks. 1966. aastal osales O K  Eesti Looduskaitseseltsi asutamises ja oli selle auliige. OK vennapoeg on tuntud kunstiteadlane Jaak Kangilaski,  ja vennatütar on etnograaf Epp Kangilaski.

Andmed:  EKL, Tallinn, 2000; http://uduhajutavhommik.weebly.com/ott-kangilaski.html; MK. isikl. teated; EESTI KUNSTI AJALUGU, 2 KD,Tallinn, 1970.

Loe lisaks...