Konstatin Märska (1896 – 1951) eesti filmikunsti rajaja, filmioperaator

Konstantin Märska haud. Loe lähemalt...

Konstatin Märska (1896 – 1951) eesti filmikunsti rajaja, filmioperaator
Sünd. 29.05.1896 Kuressaare
Surn. 30.08.1951 Tallinn
KM sündis Saaremaal. Omandas kohalikes koolides üldhariduse. Filmimehe karjääri alustas ta teismelise noorukina sünnilinnas kinomehaaniku abilisena. Oma esimesed filmiülesvõtted olevat KM omaehitatud kaameraga teinud juba 15aastaselt. Koos vend Theodori ning vendade Johannes ja Peeter Parikaga asutas ta 1919 osaühingu ESTONIA-FILM (filmiettevõte tegutses 1932. aastani). Th.Märska (1889–1961) emigreerus peatselt Ameerikasse. 1925 sõitis ka KM Saksamaale, töötas seal UFA ja Paramount'i ringvaateoperaatorina, kuid naasis siiski 1928 kodumaale – sooviga kasutada omandatud kogemusi kodumaise filminduse edendamiseks. Lisaks Eesti esimesele täismahus ajaloofilmile MINEVIKU VARJUD (1924) valmisid  KM-a osalusel salongi- ja külalood DOLLARID, VIGASED PRUUDID ja JÜRI RUMM (kõik kolm valmisid 1929 stuudios K M Filmproduktsioon), aga ka esimene eesti laulu- ja helifilm KULDÄMBLIK (1930, heli oli salvestatud grammofoniplaadile). Filmid said omal ajal  kriitikanooli, aga üldhinnang neile oli rahuldav ja isegi hea. Kui Eesti filmitööstus 1930. aastatel mängufilmide tegemisest peamiselt ainelistel põhjustel loobus, jäi KM osaks EESTI KULTUURFILMI arvukad kroonika- ja sündmusfilmid. Tema taotlused ja stiilivõtted avanevad kõige selgemalt Eesti Kultuurfilmis valminud dokumentaalloomingus, millest suurema osa moodustavad mitmesugused reportaažid: TALLINN-RIIA MAGISTRAALTEE EHITAMINE (1935), PÜHADETURG TALLINNAS (1936), PILTE TALLINNA KURGI-JA MARJATURULT (1937), PILTE TALLINNA ÕUNATURULT (1937) jne. KM-t kui dokumentalisti iseloomustab oskus tabada hetke ja situatsiooni, reportaažlik visandlikkus, kuid tervikuna poeetiline üldistusjõud. Omaette märgina ehib KM loomingut poeetiline dokumentaalfilm KALURID (1936), milles operaatori spetsiifilised võtted (valgus, võtterakurss, kaamera liikumine) avavad kõige vahetumalt KM elutunnetust. KM-st kujunes kümnendi kesksemaid filmiloojaid, üks isikupärasema käekirjaga kaameramehi. 1938–1939 oli ta Soomes mängufilmide ISOVIHA ja SIMO HURTTA operaator. 1941 töötas ta Kinokroonika Eesti Stuudios ja 1947. aastast Tallinna Kinostuudios; oli üks kaameramehi esimese sõjajärgse Eesti mängufilmi ELU TSITADELLIS võtetel. 1940. aastate lõpus jätkas KM valgustuslike ja kultuurfilmi traditsioonidega dokumentaalfilmide tegemist. Parimaid filme iseloomustavad leidlikud reportaaživõtted ja poeetiline loodustunnetus. Neis õppefilmitaolistes dokumentaalfilmides, mis lihtsa jutustuse vormis annab vaatajale tervikliku ülevaate mingist ulatuslikust tootmisprotsessist või eseme valmimisest, on ta osanud välja noppida elustavaid teravmeelseid hetkemomente. 1949 anti KM-le dokumentaalfilmi EESTI PÕLEVKIVI eest  ENSV preemia. Filmiajaloolane Veste Paas on KM stiili iseloomustades tõmmanud paralleele Pallase maalikoolkonna kujutamislaadiga – mõlemas on olulisel kohal olustiku kujutamine selle igapäevases lihtsuses, lüürilise meeleoluga maastikud, individualiseeritud intiimsed portreed, vaikelud vormi ja värvi ilus. Dokumentalistina huvitab KM-t pigem vahetu meeleolu loomine kui sündmuse ametlik jäädvustus või sotsiaalsetele probleemidele osutamine. KM teeneid rahvusliku filmikunsti, just meie omamaise filmipoeetika kujunemisel oleks raske kuidagi üle hinnata. Tema dokumentaalfilmid on just tänapäeval unikaalsed, hindamatu väärtusega. KM filmides polnud iial teinekord dokumentaliste tabavat igavust, tema dok. filmid on seniajani lausa põnevad.  KM  dok. Film VAATED OSMUSSAARELT (1937), 1930ndate aastate isikupärasemaid ja kunstiküpsemaid töid, kujuneb oluliseks tähiseks eesti filmiloos tervikuna.
1919. a detsembri lõpul abiellus KM  Hilda Treifeldt´iga.
Andmed: V.Paas AJAHETKED, Tallinn, 1987; V.Paas OLNUD AJAD, Tallinn, 1980;  EE 14 kd, Tallinn, 2000; L.Kärk ajal. POSTIMEES, Tallinn, 1996;