Karl Orvik(1903-1981)

Karl Orviku haud. Loe lähemalt...

Karl Orviku (sünd. Jaanson, ka Jaansoon), (1903-1981) akadeemik, geoloogiadoktor 

Sünd.17. 08.1903 Kohtla v.
Surn. 07.03.1981 Tallinn

KO sündisVirumaal Kohtla mõisas mõisateenistuja perekonnas. Tema elutee kolmandast eluaastast alates jätkus Püssi mõisas, kus isa töötas meierina. Alghariduse sai ta Kohtla vallakoolis. Edasi siirdus Rakvere gümnaasiumi, kus loodusloo õpetajaks ja ühtlasi direktoriks oli Artur Luha, hilisem Tartu Ülikooli professor. Aastatel 1922-1930 õppis KO Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonnas, mille lõpetas geoloogia erialal. Samal aastal kaitses magistrikraadi.1926-30 oli KO Tartu Ülikooli geoloogiakabineti ja -muuseumi abijõud, 1931. aastast samas assistent. 1931. aastal viibis ta stipendiaadina Rootsis ja 1937. aastal võttis osa geoloogilisest ekspeditsioonist Gröönimaale. 1939. aastal viibis teaduslikul eesmärgil Poolas, Taanis, Saksamaal ja Rootsis. 1940. aastal kaitses doktoritööd. Oli 1944-1958 TRÜ geoloogia kateedri professor, 1944-56 kateedri juhataja. 1946 valiti KO ENSV Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks ja talle omistati NSVL Kõrgema Atestatsiooni poolt geoloogia-mineraloogiadoktori kraad. Samal aastal sai ta ka professori kutse geoloogia alal. 1947-52 oli ta ENSV TA Geoloogia Instituudi teadusala asedirektor, 1954-68 direktor. 1954 valiti ta Eesti NSV Teaduste Akadeemia tegevliikmeks. 1969. aastast alates oli ENSV TA Geoloogia Instituudi vanemteadur-konsultant. KO oli paljude erialaorganisatsioonide liige, oli Eesti Loodiseuurijate Seltsi president 1946-1952 ja hiljem auliiga, samuti seltsi geoloogiasektsiooni esimees.
KO alustas Põhja-Eesti pankranniku lubjakivide uurimist juba üliõpilasena 1923. aastal. Temast saigi  Eesti Ordoviitsiumi litostratigraafia rajaja. Teiseks tema huvialaks oli meie ala Alam- ja Keskordoviitsiumi katkestuspindade uurimine. Orviku ei piirdunud katkestuspindade uurimisel ainult nende ehituse ja leviku kirjeldamisega. Ta iseloomustas ka nende tekketingimusi ja osutas esimesena nende tähtsusele stratigraafias.kui olulisele abile litogeneesi küsimuste lahendamisel. Tähelepanu väärivad ka tööd Devoni terrigeensetest kivimitest. Huvi nende vastu tekkis üliõpilasaastatel uurimisreisil koos H. Bekkeriga Kagu-Eesti Devoni avamusalale. Hiljem laienes uurimisala Pärnu ja Narva jõeni. KO litoloogilised tähelepanekud Devoni setete levikualal olid allutatud suurel määral stratigraafilisele eesmärgile. Ühelt poolt võimaldas see kihikomplekside vanuselist liigestamist, teiselt poolt litoloogilise andmestiku interpreteerimist settetingimuste rekonstrueerimise huvides. Peale nende on KO-l uurimusi Eesti Kvaternaarigeoloogia, meregeoloogia, neotektoonika ja geoloogia ajaloo alalt. Märkimisväärsed olid ka tema ülevaated Eesti maavarade kohta ja sellega seotud uurimus ehituslubjakivi  murenemisvastupidavusest. Tema uurimustest nimetagem: Maavarad (1933), Rõngu interglatsiaal - esimene interglatsiaalse vanusega organogeensete setete leid Eestist (1939), Quartirgeologische Karte der Halbinsel Sõrve (1935), Lithologie der Tallinn-Serie (Ordovizium, Estland) (1940).

Andmed: http://www.elus.ee/planeetmaa/?show=39&do=1¸ http://www.monument.ee/rakvere-linn/rakvere-karl-orviku

Loe täiendavalt...