Jenni(y)Siimon (1905 – 1982)laulja ja pedagoog

Jenni(y)Siimon (1905 - 1982)laulja ja pedagoog

Sünd. 06.02.1905 Püssi v.
Surn.03.04.1982 Tallinn
JS sündis Virumaal Püssi vallas kooliõpetaja perekonnas (neiuna Kossar). JS sai üldhariduse Narva I Gümnaasiumis, mille lõpetas 1926. aastal. Samal aastal abiellus Toilast pärit Theodor Siimoniga. Jenny mehe isa, eriti aga lell, olid andekad  ja muusikalembesed inimesed. Erakordselt mitmekülgne ongi TS lell Abram Siimon, ehitaja, käsitöömeister, muusik ja üldse Toila elu liikumapanev persoon. Juba koolipõlves esines Jenny lauljana hiljem tegi kaasa Narva VÕITLEJA näitetrupis ja laulukooris. Tema armastatud klassijuhataja Marta Luht soovitas tal õppida muusikat.1932 läks J.Siimon TALLINNA KONSERVATOORIUMI laulmist õppima Aleksander Arderi ja Aino Tamme käe all. Kontsertmeistriks oli Eino Uuli,  lootusrikas laulja kes hääle kaotas. Diktsiooni õpetas F.Moor kes seda suurepäraselt oskas. Jenny abikaasa TS suhtus naise musitseermisse igati soosivalt. Suviti pidas JS Toilas pansioni, kus oma perekonnaga puhkasid  muusikud Artur Kapp ja Paul Indra, pianistid Tuvike,Grünvald ja paljud teised. Need muusikutest pansiokülalised  aitasid SJ vähestel puhkehetkedel ka muusikat õppida ja end täiendada.1934.a mil JS ainult  kahe ja poole aastaga lillede ja  aplausiga konservatooriumi lõpetas,  märgiti et tema niigi ulatuslik hääl oli veelgi avardunud ja muutunud kandvamaks ning stabiilsemaks. Nüüd asus JS lauluõpetajana tööle muusikakoolis ja oli ka segakooris RAUDAM hääleseadjaks ning andis laulutunde Rakveres.   1936. aastal alustas Jenny Siimon tööd ESTONIA teatri ooperisolistina. Tema debüüt oli Vürstinna Dargomõški NÄKINEIUS. JS sai kiitva hinnangu, hääleliselt oligi kõik korras. Siiski JS ei olnud ooperilauljanna, suurimaks takistuseks  oli temale lavaline liikumine, mis oli suuresti puudulikust nägemisest tingitud. Ta laulis CARMENI, ja väga hästi , aga nägi kurja vaeva  Anna Ekstoni  seatud keeruliste tantsudega. Tema suurimaks õnnestumiseks kujunes staatiline  Azucena Verdi TRUBADUURIS.  Aga ta laulis teisigi metsosopranile loodud osasid :  Krahvinna PADAEMANDAS, Lemme TASULEEKIDES, Maddalena RIGOLETTOS, Amm ROMEO JA JULIAŚ jt. Siiski kõige laiahaardelisemaks kujunes JS töös kontserttegevus. Ta kogus enesele mahuka ja mitmekülgse repertuaari vanast klassikast  kaasaegsete helinditeni. Tema repertuaar oli ulatuslik nii žanrilt kui autorite valikult. Seda lubas ta erakordse  diapasooniga hääl, aga ka väga  arenenud stiilitaju. Tema häälematerjali nimetati tähelepanuväärseks.  JS sügav ja looduslik kontraalt  kõlas mahlakalt ja soojalt.  Igal vokalistil on puudusi , oli ka JS-l, aga ta stiilitunnetus oli laitmatu.  Aga mida publik pea alati  palus, olid tema esitatud Bach-Gounod´ja Schuberti  AVE-MARIA. 1940.a. sai JS-st Tallinna Konservatooriumi lauluõpetaja. II ilmasõja ajal kui Eestis oli saksa okupatsioon, avanes laljataril võimalus end täiendada Salzburgis ja Potsdamis. Ta andis  seal tunde, esines ja saavutas ka Saksamaal tunnustuse. Peale sõda esines  JS mitmetes NSVL-u linnades, pälvides kõikjal publikumenu. 1947.a. taaselustusid ka tema kontsertesinemised koos H.Lepnurmega, millised olid alanud juba 1937. aastal. 1946. aastal anti JS-le dotsendi kutse ja 1955. aastal teenilise kunstniku aunimetus.1976.a. läks pensionile. JS on olnud solist 25 ooperilavastuses ja on andnud rohkesti kontserte nii kodu- kui välismaal. Üle nelja aastaküme vältas JS  laulupedagoogitöö. Tema käe all sirgus mitu lauljatepõlvkonda,  me võime kõnelda JS koolkonnast meie vokaalkunstis.
JS-l oli kaks tütart, 1927.a. sündis tütar Aime ja 1928.a. tütar Lulli. JS oli suur laulupidude austaja, osales neil sageli lauljana, mõnikord inkognito.

Andmed: H.Pedusaar, JENNY SIIMON., Tallinn, 1983; http://www.virumaa.ee/2002/02/entsuklopeedia-jenni-siimon/

Loe lisaks...