Henno Ustav (1928 – 2015) elektroonikainsener, kodu-uurija

Henno Ustav (1928 – 2015) elektroonikainsener, kodu-uurija
Sünd. 11.02.1928 Tallinn
Surn. 03.02.2015 Tallinn
Henno Ustav sündis kellassepa ja riigiametniku  Richard Ustavi esikpojana.  Õppima asus 1936 Tallinna  algkooli, lõpetas selle 1939.a.. Jätkas õpinguid 1945.a. Tallinna Elektromehaanika Tehnikumis elektrotehnika erialal. Aastaid hiljem õppis TPI-s kaugõppes tööstuselektriseadmeid. Esimene kindlam töökoht oli  1949.a. tehas VOLTA  elektromasinate laboris. Viimaseid töökohti oli pikka aega Tallinna Elktrivõrgus releekaitseinsener, hiljem releelabori juhataja. Enne pensioniiga (1988) töötas Tallinna Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Tootmisvalitsuse elektrijaoskonnas elektrikute brigadirina. Henno Ustav oli suur ajaloohuviline ja kodu-uurija. Selle suure huvi äratajaks oli tema algkooli ajalooõpetaja E.Kiviloo. Sõber Otto Aaloe kutsus Henno Ustavi 1970.a. Tallinna Linnamuuseumi kodu-uurimise ringi (Milleri ring). Henno Ustav kogus ja annetas materjale Tallinna Linnamuuseumile, linnaarhiivile, Ajaloomuuseumile, Eesti Ühiskondlikule Sidemuuseumile, eriti palju Energeetikamuuseumile jpm.
Henno Ustav huvitus Merivälja minevikust ja tänapäevast, amatöörraadio ja  elektro-ja raadiotehnika arengust Eestis. Ta rääkis vene, saksa ja soome keelt.  Ta tegeles  avamerepurjetamisega, huvitus selle ala arengust. 1990.a. sai ta loa amatöörraadiojaama kasutamiseks ning  kutsungi ES 1 AA.
Henno Ustav oli see, kes koos paari ustava sõbraga päästis 1960.a. Kaitseväekalmistul purustamisest J.Raudsepa loodud Vabadusristi  kavaleride monumendi Vabadusristi kujutava südamiku. Nad viisid selle öö varjus Henno Ustavi Merivälja kodu keldrisse. Vabadusrist oli seal peidus kuni Eesti vabanemiseni nõuk. okupatsioonist. Uue vabariigi ajal  andis Henno Ustav selle ilma midagi vastu soovimata  üle asjaosalistele. Vabadusrist paigutati 1998.a. novembris taastatud  Vabadusristi Kavaleride ausambas oma kohale.
Henno Ustav  avaldas koos G.Morozovi ja A.Raag´iga raamatu KUI KAUGUSED KAOVAD.
Henno Ustav abiellus 1951.a. medõe Astaga, perre sündisid tütar Katrin ja poeg Raivo.
Andmed: M.Vilbaste TLM kodu-uurimise ringi BT, Tallinn, 2000; M.Kask  isikl. mälestused;  

Richard Ustav (1895 – 1980) kellassepp, teenistuja
Sünd. 01.06.1895 Tallinn
Surn. 21.03.1980 Tallinn
Richard Ustav sündis Tallinnas kellassepp Eduard Ustavi ja tema naise Helene esimese pojana. Kahe aasta pärast sündis perre ka teine poeg. Richardi koolitee algas 1904 aastal Arehna tänaval asuvas Tallinna algkoolis,  mille poiss lõpetas 1911.a. Richard jätkas õpinguid Tallinna Linna Kaubanduskoolis, lõpetas selle  1914.a. Richard oli isa kõrvalt õppinud samal ajal ka kellassepatööd. Pere elas tollasel Suur-Pärnu tn., seal asus ka isa kellassepatöökoda. Peale kooli lõpetamist sai Richard tööle  sadama kantseleisse. Andekale ja töökale poisile usaldati paremaid töökohti, 1917.a . töötas ta juba Keiser Peeter Suure Merekindluse Ehituse Peavalitsuse Ujuvvahendite Kontoris raamatupidamises. Saksa okupatsiooni ajal 1918.a. kaotas töökoha ja  asus tööle isa kellassepaärri.
Vabadussõja ajal ja järel töötas mitmes ettevõttes, töötas taas ka  isa juures kellassepaäris. 1921.a. sai pearaamatupidaja ja korrespondendi koha moe-ja pudukaupade laos F.BRASCHINSKY JA POJAD,  kus töötas kümme aastat. Samal ajal vahetevahel ka SCH. PATASCHNIKOV´i paberkaupade äris, kompveki-ja biskviidiäris GINOVKER JA KO. A-il 1932-1936 töötas raamatupidajana majatarvete äris J.JANKELSON JA POEG, mis asus Viru tn. 1933.a. märtsikuust sai ta  raamatupidaja koha ärimees Oskar Alt`i juures Narva mnt.12, hiljem sama ärimehe EESTI TUBAKATÖÖSTUSE SAADUSTE LEVITAMISE ETTEVÕTTES, kus töötas kuni 1937.a-ni.  Siis lahkus ta ärist, kuna O.Alt emigreerus Saksamaale sest ta abikaasa oli riigisakslane.
Alt`i äris töötades oli Richard Ustav tutvunud ka tollase tuntud ärimehe ja rikkuri Boris Lindega. Mõni aeg peale O.Alt´i lahkumist kutsus Boris Linde Richard Ustavi enda ettevõtetesse raamatupidajaks -laekuriks. B.Lindel olid ostetud krundid, kuhu ta soovis luksusmajad ehitada. Ehituste projektid valmistas arhitekt A.Vladovsky. B.Linde viibis ise sageli välismaal. Richard  Ustav mäletas, et tema töötas kontoris vajaduse korral, teenijaskonna käsutuses oli alati kaks autot koos juhiga. B.Linde soovis rootslastelt ära osta ka rootslastele kuuluva Sillamäe tehase. Paraku jäid ehitamata majad ja ostmata tehas, kuna oli kätte jõudnud 1939.a.1. sept  ja alanud I Ilmasõda. Kasutamaks ära ostetud ehitusmaterjale, lasi B.Linde osta väiksema krundi Tõnismägi nr 16. Sinna asuti kiiresti ehitama luksuselamut, mille projekti tegi taas A.Vladovsky. Sinna moodustati korterite a/s TÕNISMÄE KODU. Hoone aktsiapakk jäi B.Linde kätte. Hoone polnud veel päriselt valmis, kui selle ostis ära Neeme Ruus. Richard Ustav sõitis peale ostu B.Linde kutsel kohale, võttis viimase korraldusel rahapakid ja jagas raha saajatele (töötajatele ja osanikele) välja. Paar päeva hiljem B.Linde kõik varad ja ka mainitud Tõnismäe hoone natsionaliseeriti  (nats-mine kuulutati  välja 23.07.1940).
Peale seda jäi Richard Ustav töötama raamatupidajana tollal moodustatud  Korterite Aktsiaseltsi TÕNISMÄE KODU likvideerimiskomisjonis. Saksa okupatsiooni ajal töötas Richard Ustav kellassepana. Nõukogude okupatsiooni ajal 1945.a. 1.sept. kutsuti ta tööle Tallinna  Isamaasõja Invaliidide Õppekooli (Heeringa tn 8)  kellassepa-eriala lektoriks, seal töötas 1951.a-ni.  Selle ameti kõrval töötas Richard Ustav lisaks  1949.a. novembrist kellassepp –meistrina JUVELIIRTORGI  Tallinna osakonna äris, seda kuni 1958.a-ni.
Richard Ustav,  jäädes pensionile, elas Tallinnas Luha tn.20-1. Oli abielus Elisabeth Ustaviga, peres kasvas kaks poega Henno ja Guido. Richard Ustav suri kroonilisse südame vereringe puudulikkusse 85 aastasena.
Andmed: H.Ustav ERAARHIIV;