|
Oskar Kruus (1929 – 2007) kirjanik ja kirjandusteadlane
Sünd. 29.09.1929 Vana-Otepää v.
Surn. 29.10.2007 Tallinn
Oskar sündis talunike Villem ja Jenny Rosalie Kruusi perre. Õppis a-il 1937 – 1942 Vana-Otepää algk-s, lõpetas 1947 Otepää keskk-i. Astus 1948 TRÜ õigusteaduskonda, aga suundus siis eesti filoloogiat õppima ja lõpetaski eesti kirjanduse eriharu 1953.a. Oli KKI-aspirantuuris, hiljem samas nooremteadur. A-il 1973-1974 LOOMINGU vanemtoimetaja. Töötas Pärnu teatris kirjandusala juhatajana, siis taas Tallinnas kirj. konsultandina. 1977.a-st kutseline kirjanik. 1986-1990 kirjatuse EESTI RAAMAT tead toimetaja. 1996.a. omandas dr.phil. kraadi. Oskar Kruus on kuulunud Tartu ja Tallinna NAK-i juhatusse. ETÜ liige 1960-1992, KL-i liige, TB Klubi esimees, EKS-i liige SKS-i kirjavahetajaliige, oli EÜS VELJESTO vilistlane. Sai 1995.a. Eesti Kultuurifondi auhinna.
1947.a-st avaldanud ajakirjanduses arvukalt artikleid, luuletusi , lühiproosat, kirjandus-ja teatriarvustusi. Oskar Kruusi esikvärsikogu pealkirjaks on kuulutuslik MA TULEN OTEPÄÄLT (1962). Säärane rõhuasetus on omal kohal, sest Otepää ajaloo kultuurielulised teened on esiletõstmiseks piisavalt väärikad.
Uurimusi on avaldanud peamiselt J.Sütistest, H.Wuolijoest (monogr.1999) ja eksiilkirjanikest. Raamatuina on ilmunud lühimonograafiad JAKOB MÄNDMETS (1961), KIRJANIK RAIMOND KOLK, ariklite ja portreedekogu NAINE HANESULEGA (1971). Ta on kirjutanud peatükke akad. EESTI KIRJANDUSE AJALOO II-V köitele. Oma uurimustes esitas rohkesti uudset faktograafilist materjali ja teotses intensiivselt kirjandusloolise materjli kogumisel. Oli paljude entsüklopeediate ja leksikonide koostaja ja toimetaja. Tema luulekogudes pälvivad tähelepanu reisimõtiklusd ja loodusmaalingd.1969 sai noorsookirj.võistlusel II koha dok.jutustuse VAHIMEES PÕHJANABA TEEL eest, lugu räägib polaarlendur L.Krusest. Ilmus ka mitmeid nõtkes stiilis kirjutatud novellikogusid ja kultuurilooline romaan AEG ATRA SEADA, kus juttu ärkamisaja suurmehest Mart Mitist. Kirjutanud ka memuaare, reisikirju ja näidendeid, nt. ARMASTUSLAUL KEVADTÜDRUKULE, kus juttu G.Suitsu noorusest. Koostanud mitmeid valimikke ja kogumikke teiste kirjanike loomingust. Oskar Kruusi enda luulet on viisistanud G.Taniel, U.Veenre jt. Tema loomingut on tõlgitud bulgaaria, kasahhi, läti, soome, usbeki ja vene keelde.
|
|
Mitme žanri mehena leidis ta aega ning jõudu esineda ühtaegu nii romanistina, novellistina, näite-, veste- ja reisikirjanikuna. Tema sulest on ilmunud mälestusi ja dokumentaaljutustusi. See kõik kokku teeb üllatuslikuna tunduva skoori – järjekordne uudisteos ümmarguselt pooleteise aasta tagant. Ja nõnda kuus kümnendit. Lisanduvad artiklid, arvustused, poleemika, repliigid. Rääkimata kohustustest ameti- ja organisatoorse tööga mitmetes ühisk. organisatsioonides, seltsides, liitudes. Tavatu energia ja visadusega pidas Oskar Kruus oma vaibumatuks kohuseks harida ja mitmekesistada kirjanduselu, mis tahes tõketele ja tõrgetele vaatamata – kuni viimaste päevadeni. See töö pälvib vaieldamatult austust ja imetlust. Mitte kõiki ta haardelaia ainestikuga silma paistnud rohkearvulisi üllitisi ei võetud küll avasüli vastu, muu hulgas ei saa siinkohal mööda vaadata tema sugupõlve kujunemisaja ühiskondlik-poliitilisest olustikust ja õhustikust, mis olid kõike muud kui vaba eneseavaldust soosivad. Eks seetõttu lükkus ka dr. phil. promotsioon alles aastasse 1996. Oskar Kruus oli erudeeritud ja vaimukas vestleja ja esineja, mida esmapilgul ei osatudki eeldada. Tema nali oli rahulik, aga tabav ja teravmeelne. Ent mitte just kauges minevikus on Oskar Kruus ühele kolleegile usalduslikult ja küllap ootamatultki pihtinud, et ka XXI sajand ei sobi mulle. Mida ta sellega konkreetselt mõtles, jäigi vaid ta enese teada – võimalik, et tõrkeid tekitas ühiskonnas esialgu harjumatult merkantiilne õhustik.
Andmed: EKL, Tallinn, 2000; EE 14 kd, Tallinn, 2000;
|
