Ademar Jürlau (1907 – 1995) kergejõustiklane

Ademar Jürlau (1907 – 1995) kergejõustiklane
Sünd. 28.03.1907 Tartu
Surn. 20.06.1995 Tallinn
 Ademar Jürlau sündis ja kasvas  mõnda aega Tartus. Lõpetas Tapa algkooli ja õppis Tallinna Linna Ühistehnikagümn-s. Spordihuvi tärkas karjapõlves. Hakkas harjutama tädipoja, Eesti meistri Karl Laursoni soovitusel jooksu. Võitis 1927 Rakvere KALEVI  juubelivõistlustel Artur Reisneri ja Nikolai Küttise ees 60 m jooksu Eesti rekordit ületava 6,9-ga. Tuli 1931–1936 5 korda 800 m-s ja 4 korda 1500 m-s ning 2 korral Tallinna KALEVI  meeskonnas 4 × 400 m teatejooksus Eesti meistriks. Oli 1934 EM-il 1500 m-s 8., 800 m-s ei pääsenud eeljooksust edasi. Võistles 13 korda Eesti koondises. Püstitas 1934 4 Eesti rekordi T: 800 m 1.58,6 ja 1.56,2, 1000 m 2.36,8 ja 1500 m 4.03,2. Ademar  Jürlau  andmed: pikkus- 169 cm, kaal-58 kg.
Töötas 1925–1931 Rakveres kirjutus- ja koolitarvete kaupluses müüjana ja a-st 1931 Tallinnas A. Bertelovi ja J. Kodrese firma rändagendina. Punaarmeesse mobiliseerituna võttis osa II maailmasõjast. A-st 1944 töötas KIRJASTUSKESKUSES varustusosakonna juhatajana, ENSV Kultuuriministeeriumi Varustuse-Turustuse Peavalitsuse ülemana ning ENSV Kirjastuste, Polügraafia ja Raamatukaubanduse Komitee fondide valitsuse juhataja asetäitjana. Tegutses kergejõustikukohtunikuna (1948 ülel kat), ajamõõtjana isegi 80-aastaselt. Oli vab kohtunikekogu esimees ja kauane juhatuse liige ning kuulus Tallinna kergejõustikusektsiooni presiidiumi.
Ademar Jürlau  oli abielus. Tema poeg  Peep on samuti kergejõustiklane, oli 1963–1968 teatejooksus 7 korral Eesti rekordi püstitajaid ja 1966 Eesti meistreid.
Andmed: R.Toomsalu ÜKS KEVADE JA ÜKS SUVI, Tallinn, 1993; ESBL , Tallinn, 2001;

loe lisaks....