Aleksander Teetsov (1891 – 1946) näitleja, lavastaja ja teatridirektor.
Maetu | Sünniaeg | Surmaaeg | Matuseaeg |
---|---|---|---|
Ants Teetsov | 15.10.1926 | 18.10.2005 | |
Liidia Teetsov | 05.10.1893 | ||
Aleksander Tetsov | 04.03.1891 | 25.07.1946 | 28.07.1946 |
Aleksander Teetsov (1891 – 1946) näitleja, lavastaja ja teatridirektor.
Sünd. 04.03.1891 Pärnu
Surn. 25.07.1946 Tallinn
Aleksandor Teetsov sündis Pärnus linakaupmehe peres. Ta lõpetas aastal 1906 Pärnu linnakooli, õppis elektrikuks ja töötas firmas AEG. Lavategevust alustas ta aastal 1907 Pärnu seltsides, aastatel 1909–1911 õppis ta Endla seltsi lähetusel Vanemuise teatris Karl Menningu juures teatrijuhiks ja töötas ühtlasi näitlejana. Ta oli kutselise Endla teatri asutajaid ning aastatel 1911–1914, 1922–1924 ja 1925–1932 näitleja, näite- ja teatrijuht. Aastatel 1914–1916 oli ta Vanemuise teatri näitleja, sealt lahkus ta koos mitmete teiste näitlejatega. A-il 1916–1922 oli Draamateatri näitleja. Seda perioodi ja oma head ja südamlikku koostööd Aleksander Teetsoviga meenutab Paul Pinna oma memuaarides. Nad olid mõlemad tugevad näitlejad, aga nende vahel ei olnud konkurentsi vaid oli tihe koostöö, hea teineteise mõistmine. Suure menu saavutasid nad Taani kirjaniku Esmanni näidendis „Isa ja poeg“. Nende sõprus kestis Aleksander Teetsovi surmani.
Osa allikaid väidab et Aleksander Teetsov oli a-tel 1918–1919 Venemaal vangis. Aga 1919.a. vebruaris pidi ta vaba olema, sest kui 1919. aasta veebruaris trükiti Soomes iseseisva Eesti esimesed rahatähed ja näitleja Aleksander Teetsov oli Helsingis rahakulleriks värvatud. Kuigi ta pidi jäälõhkuja Väinämöineni (hiljem Suur Tõll) pardale astuma ilma igasuguse kaitseta, tuli õnneks välja, et rühm Eesti sõdureid oli samuti koduteel. Neist said näitleja ja tema kohvrites peituvate rahapakkide valvajad. Meresõit läks vahejuhtumiteta, Tallinnas läks vana rahasõiduk katki, siiski juba pimedikus suudeti raha üle anda. A-tel 1924–1925 oli Aleksander Teetsov Ugala teatri näitleja ja direktor ning aastatel 1932–1944 Tallinna Töölisteatri ja aastatel 1944–1946 Noorsooteatri näitleja. Al.Teetsov läks koos osade näitlejatega 1941.a. Nõukogude Vene tagalasse, sellestki kirjutab P.Pinna oma memuaarides. Aleksander Teetsovil ei õnnestu teatritöös alati rakendada oma õpetaja Karl Menningu kunstiprintsiipe, sest enamik trupi liikmeist on asjaarmastajad, tulevased esinäitlejad Liina Reiman ja Eduard Türk alles algajad. Endla Seltsi juhatus ja liikmed näevad ainult teatri meelelahutuslikku funktsiooni. Teatri majandusliku olukorra päästmiseks tuleb ka Aleksander Teetsovil minna kompromissidele ja lavastada ajaviitetükke. 1944. aasta märtsipommitamises hävis 1925. aastal Sakala tänavale rajatud Tallinna töölisteater, mis kandis alates 1941. aastast nime Väiketeater. Trupp jäi pommitamises peavarjuta, mitmete asjaolude kokkusattumuse tõttu sai teater ajutised ruumid Süda 3 majja. Kohe pärast nõukogude võimu kehtestamist muudeti töölisteater Eesti NSV Riiklikuks Noorsooteatriks. Direktor Kaarel Sahk andis 1944. aasta oktoobris Süda tänava ruumid üle Noorsooteatri direktorile Leo Martinile. Teatri tuumiku moodustasid endise töölisteatri näitlejad Aleksander Teetsov, Aleksander Mägi, Katrin Välbe, Helmi Tohvelman jpt. Noorsooteater lõpetas oma tegevuse 1948. aastal, kui ta ühines Draamateatriga. Pärast ühinemist kandis teater lühikest nime Uus Teater. Mälestuskildudes meenutatakse kuis vanaTõõts, nii oli Aleks Teetsovi hüüdnimi, pidas oma 50 sünnipäeva koos oma kolleegi ja sõbraga Töölisteatrist Al. Mägiga. Nad mängisid sünnipäevaetendusel Tammsaare-Särevi „Põrgupõhja uues Vanapaganas“. Tõõts mängis meeldejäävalt Jürkat, A.Mägi Kaval-Antsu. Aleksander Teetsov oli hea karakterkoomik- aga mitte ainult. Ta mängis liigutavalt ka traagilisi osi näit Chris C-na „Anna Christies“, ka oli ta suurepärane Mogri-Märt. Tõõts ja A.Mägi olid sõbrad, mõlemad olid suured naljamehed ka elus, tegid teistele vingerpussi. Kui nad ise ohvriks langesid, see väga ei meeldinud. Nad armastasid mõlemad oma kolleege, armastasid aga neid ka tögada. Nad olid teiste inimeste üle nalja heites ikka heasüdamlikud- mitte teravad. P. Põldroos meenutab kolleeg Tõõtsi - ikka oli sel soolas mõni vemp või temp. Isegi nädalalehes oli alati mõni Teetsovi naljalugu. Ta oli hea ja huvitav jutustaja, elurõõmus. Oskas tabavalt ja teravmeelselt vastata, vaidluses mõnegi nurka suruda. Tal oli eriti noortele palju kunsti tarkust, aga ka elutarkust, pakkuda. Aleksander Teetsov ei lubanud iialgi minna kaasa nn madala maitsega! Ta mõistis uuenduste vajadust teatris ja suutis noori mõista kes uusi teid otsisid. Kolleegid mäletavad, et kellelgi polnud Aleksander Teetsovi südamlikku pehmust, inimlikkust, sädelevat huumoriküllust- kuid kohe ka tõsidust ja traagilist sügavust. Näitjuhina seletas ta väga täpselt , arusaadavalt mida teha- tuues abavaid näiteid igapäevaelust. Ta mängis osi ka ette ja avas iga karakteri põhjani. Suutis mängida nii mehi kui ka naisi.
Meenutatakse ka Tõõtsi 31 aastast lavatööd tema nn tuluõhtul. Tuluõhtu näidendiks oli ta valinud Aug. Jakobsoni Särevi dramatiseeringu „Metsalise rada". Seal kujutab ta kohtu-uurija Asmust. Teosel on tugev poliitiline tagafoon, me näeme Aleksander Teetsovi suurepäraselt liikuvana, kisutuna kaasa küll poliitilisist, küll perekondlikest seikadest, aga läbi lööb Tõõtsi tuntud humoorne heasüdamlikkus. Tuluõhtuks olid tal samad soovid mis eelmistel aastatelgi: austuseavaldused võivad jääda, aga lilli pole vaja, nende asemel pakid, tšekid, pudelid. Raha oli ka temal tihti vähe. Aleksander Teetsov mängis paljude eesti, vene, saksa, prantsuse ja inglise klassikute teostes. Ta on mänginud kuuldemängudes ("Kosjasõit", 1941) jt.
Aleksander Teetsov oli aastast 1910 abielus näitlejanna Olly Teetsoviga. ENL liige 1934.a. Riigiametnik, IV kl. Kotkaristi laureaat Ants Teetsov (1926-2005) oli tema poeg teisest abielust Lydia Teetsoviga. Aleksander Teetsovi vend Anton Teetsov oli eesti pangandustegelane ja rahandusminister.
Andmed: ETBL, Tallinn, 2000; Teater ja muusika“, Tallinn, nr.4., 04.1941; L.Kalmet „Pool sajandit teatriteed“, Tallinn, 1982; M.Möldre „Eesriie avaneb“; Tallinn, 2010; P.Põldroos „Teel enda ellu. Mälestusi.“, Tallinn, 1985; ; P.Pinna „Minu eluteater ja teatrielu 1884-1944“, Tallinn, 1995; Film ja Elu : Huvitav žurnaalleht, nr. 31, 12.11. 1937; epl.delfi.ee/news/eesti/suda-tanava-puumajas-tegutses-teater?id=50955202