Ülo Ilmar Sooster (1924 –1970) eesti modernistlik kunstnik.

Ülo Ilmar Sooster (1924 -1970) eesti modernistlik kunstnik.
Sünd.17.10.1924 Käina v.
Surn. 25.10.1970 Moskva
Sündinud Hiiumaal Ühtsi külas taluniku perekonnas. 1936 lõpetas Ühtsi algkooli, jätkas õpinguid 1936-1939 Kärdla progümnaasiumis ja 1939-1940 Tallinna prantsuse lütseumis. Suundus 1940.a. Tartusse kus õppis 1943-44 PALLASES. 1944 mobiliseeriti Saksa armeesse. 1945-1949 õppis Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis.ÜS diplomitööks oli ASFALDIPANIJAD, millise teemaga hakkas töötama oktoobris 1948 pärast seda, kui eelmised teemad (kümnevõistleja Heino Lipp, Tartu raudtee depoo dispetšer) olid sobimatuks kuulutatud. ÜS-i diplomitöö puhul torkab siiski silma, et maal vastab tol perioodil nõutud sotsrealistliku temaatilise maali tingimustele vaid osaliselt. ÜS-i diplomitöö pakub huvi, sest teadaolevalt on selle näol tegemist ainsa nõukoguliku ametliku kunsti raamidesse püüdleva taiesega ÜS-i kui eesti esiavangardisti biograafias. Lõviosa Soosteri varasest loomingust hävitati KGB ettekirjutusel (diplomitöö leiti II vabar.ajal). Niisiis pole leitud diplomitöö näol tegemist ehk kõige heroilisema episoodiga  ÜS-i loomingus, ent see-eest sellisega, mis võimaldab sissevaate otse stalinistliku surutise epitsentrisse. Hoolega on välditud varasele ÜS-le iseloomulikke impressionistlikke võtteid, samuti puudub see, mida võiks nimetada kunstniku käekirjaks (kindel formalismi tunnus). Teos on täiesti apoliitiline, õhkkonda ei valitse stahhaanovlik ülesehitustöö ind, vaid suvehommiku kargus ja tööliste positiivne argisus. Nii esindab ÜS maal pigem realismi courbet'likus võtmes kui sotsialistliku realismi nimetuse all käibinud nõukogude idealistlikku riigikunsti. ÜS kooli lõpetamine oli sündmus. Ta oli kooli käilakujusid, selle pallasliku sülemi tsentripetaalne keskus, hästi tugev isiksus ja natuur. ÜS juhendaja oli E.Kits, kursusevend aga V.Ohakas. 1949.a. ÜS arreteeriti ja saadeti koos mitme kursusevennaga Karaganda  vangilaagrisse. Vabanes sealt 1956.a. Naasnuna  laagrist selgus, et muutunud kunstisituatsioonis tema jaoks ENSV-s kohta ei ole - ei eluks ega tööks. Samas oli 50ndate lõpp Moskvas sula aeg. Tundus, et elu ja kunst saavad vabaks. ÜS koos perekonnaga läks ära Moskvasse. 1956.a. oli ÜS abiellunud juuditar Lidia Serhiga. ÜS-l oli Moskvas Kirovi tn nn unelmate majaks ristitud hoone pööningul ateljee kus ta peaaegu elaski. ÜS-i isikliku mõju piirkond haaras nii Moskva kui Eesti kunstnikke, nii omaealisi (Malin, Maran, Põldroos) kui kunstiüliõpilasi (ANK'64). Ta kuulus Moskva underground-kunsti tipptegijate hulka. Määrav oli linna kunstimetropoli seisund: info liikumise maht ei olnud ega ole ka praegu suuruselt võrreldav ühegi teise nõukogude või vene kunstilinnaga. Eestis algas kunstis teatud stagneerumine. Taolises situatsioonis osutusid ÜS külastused ja vastukülastused päästvateks, elu ja loomingut ergutavateks. ÜS-I Eestis olevad mitmed joonistused ja maalid ilmestavad eesti kunstimaastikku seninähtamatute pööretega. Tänu temale võime sürrealismi alguseks Eestis lugeda 1950. aastate algust, sest laagris sündisid esimesed sürrealistlikele kujunditele rajatud erootilised kompositsioonid. Tänu ÜS-le on nüüd meie kunstis kajastatud vangilaagrite temaatika. Alustanud küll Tartu maalikoolkonnast ja prantsuse impressionismist, jõudis ÜS sürrealismi ja abstraktsionismi, kusjuures 60ndatel žanride piirid hajusid. ÜS-i lemmikmotiivid kadakad, kalad, munad on mitmeti vaadeldavad. Sürrealistlikus esteetikas põimub reaalne salapärase ja nägemuslikuga. Kadakate, samuti rannamotiivide kordumine on nagu korduv unenägu, unelm - koduigatsus, valu. Valuastel on ÜS-i loomingus arvestatav suurus. Omapärane reljeefne värvifaktuur annab ka struktuuri, lisades seega veel ühe mõõtme. Muna kuulub sürrealistide klassikaliste kujundite hulka. See on salapärasuse sümboleid - ei või ju teada, mis või kes munast iga hetk välja võib kooruda. Muna võib olla hiigelsuur, aga meie väikesed. Sürrealistid eelistasid üldjuhul loomulikult midagi fantastilist, koletuslikku.  Läbi aegade üks mõjukamaid eesti kunstnikke ÜS leiti  1970.a. surnult oma ateljeest. Tema surma asjaolud jäid segaseks. H.Valgule pihtis ÜS pisut enne surma, et Moskvalt on ta kõik võtnud, mis sellel linnal anda oli, nüüd tahtis ta naasta Eestisse koos oma poja Tenno-Pent´iga..

Andmed: ekspress.delfi.ee › Uudised › Ajaluguhttp://kuhuminna.tallinn.ee/Sundmused/ulo-sooster-ja-tenno-sooster-sonatud-pained-vangilaagrist, http://laura.artcol.ee/e-ope/courses/Tartu_kunstnikke/lo_sooster.htm¸https://www.google.ee/?gws_rd=cr&ei=mtCtUoW2PKKC4gSkmoGgCA#q=%C3%BClo+sooster¸ajakirikunst.ee/?c=kunstee-numbrid&l=et&t=ulo-soosteri...id.

Loe lisaks...