Laine Ilona Määr üks esimesi Eesti turismiinspektoreid ja Tallinna Inglise Kolledži direktor Viktor Päss

Laine Ilona  Määr  (Kallas)(21.08.1902- 10 08 1941) esimesi eesti turismiinspektoreid.

Sünd. 21.08.1902 Peterburi?
Surn. 10. 08. 1941 Tallinn.

Laine Kallas sündis soome-eesti kirjaniku Aino Kalda ja diplomaadist- folkloristist isa Oskar Kalda perekonda teise lapsena. Peres oli juba vanem tütar Virve.  Lapse ristis isa vend tuntud kirikuõpetaja ja kultuuritegelane  Rudolf Kallas. Lainega, oma teise lapsega oli emal, Aino Kaldal lähedasem suhe kui esiktütre Virvega. Laine oli tugev ja terve laps  hapra Virve kõrval. Tütred kasvasid ema-isa rändava  diplomaadielu osanikena , samal ajal rikkas ja sügavas kultuurimiljöös, kuna nii ema kui ka isa olid seotud ja käisid läbi oma aja silmapaistvate ühiskonna ja kultuuritegelastega. Inglismaal olles tutvub tütar Laine samas õppiva õigusteaduskonna üliõpilase Jaan Poskaga (dipl. J.Poska poeg). Laine oli väga ilus.1923.a. kihlus Laine Jaan Poskaga, nad abiellusid 1924.a. ja rajasid oma kodu Tallinna, kus muide toimusid ka 1928  juulil vanema õe Virve ja Viktor Pässi pulmad. 1929/1930.a.-l kirjutab Laine ema Aino Kaldale,  et neil Jaaniga on halvasti, on tekkinud  võlad  ja ta palub emalt abi. J.Poska  elupõletamine ja üldse tema ellusuhtumine  ei sobinud  Lainele. Neid külastades  märkab ka kirjanik A.Kallas et tütre ja väimehe Jaani vahel on usladus kadunud, on pinged.  L K-P. tahtis sõita  Londonisse kuid haigestus 1931.a.rängalt neuralgiasse. A.Kallas lootis et tugev ja rõõmsameelne  Laine tuleb olukorrast välja  ja julgustas  tütart oma meest mitte hülgama. Laine oli valmis end ohverdama, aga J.Poska soovis lahutust. 1931.a. abielu lahutati. Jaan Poska (jun) tapeti NKVD poolt 1941.a. 30.ndail aastail töötab Laine turismiinspektorina. 1920.a. loodi kodanikualgatuse korras Eesti Turismi Ühing (ETÜ).1934.a. asutati ETÜ initsiatiivil ajakiri TURISMI TEATAJA. ETÜ tegevuse eesmärgiks oli: äratada nii kodu- kui välismaalaste huvi Eestis rändamiseks, Eesti suvituskohtades ja terviseparandamiskohtades viibimiseks ja Eesti looduse ja rahva tundmaõppimiseks.ETÜ-sse kuulub 1935.a. üle 250 liikme, sealhulgas tuntud ühiskonna, majandus- ja poliitikategelased Martin Luther, Johann Laidoner, Joachim Puhk, Joh.Pitka, Jaan Poska, Neeme Ruus, Theodor Tallmeister, dr.Oskar Kallas jt. Järgnevatel aastatel ühingu liikmeskond kasvab 400-500 ja enama liikmeni. Hiljem tekib  sihtasutis TURISMI KESKKORRALDUS EESTIS,  asukohaga Raekojaplats 9, Tallinn. Selle tegevusest 1937.a. on antud põhjalikud  ülevaated kirjandusmuuseumis. Koordineerijaks turismi inspektor L. Kallas-Poska(hiljem Määr). Tutvustatakse äsjailmunud ajakirja TURISMI UUDISED nr. 2. Reisimaterjali on kogunud turismiinspektor Laine-Kallas-Poska. Valik matkamarsruute. Samas teade, et on suur tung keeleharjutamise kohtadele Inglismaale: neil päevil sõitis Londoni pr. Laine Kallas-Poska, meie Londoni saadiku tütar, kes kolmandat aastat meie noortele tütarlastele suuremal hulgal keeleharjutamise kohti haritud inglise perekondadesse on muretseda aidanud. Kohad on prii ülalpidamisega, perekonnaliikmena, kergemates majapidamise töödes kaasaaitamisega ja keele õppimise võimalusega. Inglismaale jääda antakse luba vähemalt üheks aastaks. Praegu on ennast juba üle saja noore neiu ülesannud, enamuses naisüliõpilased, kellele inglise keele oskus tarvilik. 30.a-te lõpul abiellus LK-P. uuesti, tema abikaasa oli  eesti ihtüoloog  Aleksander Määr. Laine hukkub, abikaasa põgenes 1944 Rootsi, sealt edasi Rodeesiasse (Lõuna-Aafrika) kus ta  01.08.1969 autoavariis hukkub.
Laine Määr tapeti NKVD sõduri poolt 10? või 16. augustil 1941.a.  Artikli autorile jutustas sellest sündmusest 1970.a. lõpul (sügaval nõuk. ajal). E-P. Särgava tütar Juta Särgava, kelle koduaias  Pirita-Kosel (ekslikult on K.Laidinenil ja M.Jõgil kirjandusse kandunud nagu oleks see toimunud Vääna-Jõesuus) sündmus toimus. Juta korjas koos Laine Määr´iga oma aias mustsõstraid. Pirita-Kose oli okupeeritud nagu terve Eesti, Pirita-Kose oli aga just oma isoleerituse tõttu NKVD poolt hõivatud. NKVD sõdureil ja ohvitseridel oli tavaks seal ringi hulkuda ja tulistada märki.  Kose teel hulkusid kaks SARKi sõdurit. Üks neist hakkas daamide läheduses olevat telefoniposti tulistama. Üks kuul, kas tahtlikult või tahtmata, tabas Laine Määr-Kallast otse meelekohta, ta suri pea silmapilkselt Juta silmade all, aias viibisid ka Laine tütred Õie ja Sirje. Süngel hirmuajal, mis tolajal Eestis valitses,  pole L. M.-i surma ega matuste  kohta mingeid muid materjale senini leitud.

Andmed: M.Kask Eraarhiiv; M.Laar, J.Tross PUNANE TERROR; Stockholm, 1996; A.Kallas PÄRJAPUNUJA, Tallinn, 1994, PÖÖRIPÄEVAD, Tallinn, 1996, SUURLINNADE UDUS JA SÄRAS, Tallinn, 1996; A.Kallas MU SAATUSE MAA, Tallinn, 2012; K.Laitinen AINO KALLAS, Tallinn, 1997;  K.Arjakas JAAN POSKA OMA JA MEIE AJAS, Tallinn, 2010; http://isik.tlulib.ee/index.php?id=1007;

http://www2.kirmus.ee/biblioserver/index2.php?browse_mode_to=worksheet&print_

Sulev Kallas (1904-1941) Aino ja Oskar Kalda poeg
Sünd. 12.01.1904 Tartu
Surn.  06.02.1941 Tallinn
SK sündis Aino ja Oskar Kallasé perre  kolmanda lapsena. Ees olid õed Laine ja Virve. Ta oli terve laps, Kallaste teraste silmadega, temas pidi olema õnnelike Tartu päevade  päikesepaisteline, kooskõlaline meeleolu.  Sulevist loodeti tegude meest nagu oli Oskar Kallaski. Tal oli lapsena juba tark, kaine läbinägev pilk, asjalik ja hooliv käitumine. Kooliajast on vähe teada. 1924.a. oli Sulev Tallinnas kaitseväes aega teenimas.AK tegeles palju oma loominguga, ta ei saanud end jäägitult lastele pühendada. Ometi muretses ta nende pärast pidevalt, samuti SK pärast. Tundelise ja dramaatilise emana masendas ja piinas teda et ta ei suutnud kontakti saada oma poja sisemise inimesega. AK tunneb, et poja iseloomus on mingi varjatud salauks kust võivad väljuda tundmatud jõud mida  poeg ei suuda valitseda ja need võivad kiiresti hävitada ta elu. AK on reiside tõttu kirjavahetuses oma lastega, samuti peab ta päevikuid kus kirjutab ka lastest, neis mainib ta  Sulevi segaseid rahaasju. 1924.a. on AK Londonis ja seal viibis ka SK. AK tegi piduliku visiidi kodumaale, aga  siin kirjutas  tema kohta hävitava  artikli A.Alle. SK, naastes Eestisse, peatub Tartus ja astub kirjanike kohvikusse LINDA  kus ta kohtas A.Allet ja andis viimasele oma ema solvamise eest kõrvakiilu. Sulevi kõrvakiil, mõeldud ema  au kaitseks, Tartu LINDA kohvikus tegi emale vaid kahju. Karikaturistid olid A.Alle poolt ja  AK ning Sulevi vastu. See oli Sulevi jaheda loomuse poolt ootamatu, mingi äkiline impulss. 1927.a. jaanuaris kirjutas A.Kallas et Sulev on saanud  23 aastat vanaks ja saanud töökoha Eesti Panka. 1931.a. Sulev pole  emale kaua kirjutanud. Kui lõpuks kiri saabub on see nukker, pojal on olnud masendavad ajad. Kodumaale sõites saab AK teada et  Sulev on terve, aga ema peab maksma ta vekslivõla. Kõige raskemad ajad saabusid Kallaste perele ja ka Sulevile 1940.a-l, . kui Eesti okupeeritakse  Nõuk.Venemaa poolt. Nimelt hakati  GPU poolt SK üle kuulama ja nuhiks värbama. SK närvid ei pidanud taolisele piinale  vastu  ja ta lasi end 6.02.1941.a. maha. Minu isa A.Kask oli Eesti Pangas SK kolleeg ja mäletas seda fakti,  kuidas SK oli nukker, masendunud ja närviline, kuni pangatöötajaina kuulsidki ta traagilisest enesetapust. Isa rääkis ka minule juba sügaval nõuk. ajal sellest kurvast ja õudsest juhtumist (M.Kask).
Andmed: M.Kask´i isa A.Kask`i jutustus; K.Laane ERAARHIIV; 1996; A.Kallas PÄRJAPUNUJA, Tallinn, 1994, PÖÖRIPÄEVAD, Tallinn, 1996, SUURLINNADE UDUS JA SÄRAS, Tallinn, 1996; A.Kallas MU SAATUSE MAA, Tallinn, 2012; K.Laitinen AINO KALLAS, Tallinn, 1997;

Viktor Päss (1892 – 1956) matemaatik ja haridustegelane
Sünd. 14.05.1892 Jõgeveste v.
Surn. 22.09.1956 Tallinn
Viktor Päss sündis Valgamaal. Ta õppis Jõgeveste vallakoolis, Suislepa vene kirikukoolis, 1903 – 1912 Tartus Aleksander I gümnaasiumis ning K. Raua, hiljem K. Mägi ateljees joonistamist ja maalimist. Viktor Päss lõpetas 1918.a. Tartu ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna, õpetas matemaatikat, füüsikat , kosmograafiat. Osales Vabadussõjas. Töötas õpetajana Tartu Tütarlastegümnaasiumis, Tallinna Õpetajate Seminaris, Tallinna Tehnikumis, oli Laevamehaanikute kooli juhataja. Aastatel 1929 – 1940 oli Viktor  Päss Prantsuse Lütseumis matemaatika, füüsika- ja kosmograafiaõpetaja, direktor 1934 – 1940. (pani aluse uue hoone  ehitamisele). A-l 1941-1944 oli Tallinna J. Westholmi Gümnaasiumi direktor ja õpetaja. Kui Tallinna 7. Keskkooli nimi taastati ja direktoriks sai Mihkel Usai, jätkas Viktor  Päss õpetajana 1947. aastani. Peale seda töötas Tallinna Tehnikaülikoolis füüsikaõppejõuna. Viktor  Päss evis Prantsuse Vabariigi Akadeemiliste Palmide aumärki koos lindiga (1938), EV Valgetähe IV kl. Teenetemärki.  (1939).
Kui  Eesti okupeeriti Nõuk. Venemaa poolt, siis Viktor Päss arreteeriti, a-el 1949- 1956 oli ta Krasnojarski krai kullakaevanduses sunnitööl. Siin sattus ta kokku Arnold Susi küüditatud abikaasa pr Ella Susiga. A.Susi tervitas sõber Viktorit alati oma naisele saadetud kirjades. 1956.a. naases Viktor Päss Eestisse ja suri samal aastal. Viktor Päss oli abielus Aino Kalda vanema tütre Virvega. Virve-Ainikki oli koos oma laste ja  isa Oskar Kallasega Eestist lahkunud 1944.a.  Soome. Kallaste pere rändas edasi Rootsi,  kus Vive ootamatult  haigestus vähki. Ema  Aino  Kallas viis ta Soome ja siin  Virve 1953.a. suri. Tema mees Viktor oli tollal Siberis vangilaagris. Abikaasad ei näinud teineteist enam kunagi.  
Andmed:  K.Laitinen „Aino Kallas“, Tallinn, 1997; A.Susi „Võõrsil vastu tahtmist“, Tallinn/Saksamaa, 2011;
ajalugu.tik.edu.ee/wiki/Viktor_Päss;

 Loe lisaks...