Heinrich Tiidermann (Hinrik Tiedermann) (1863 – 1904) fotograaf ja pedagoog

Heinrich Tiidermann (Hinrik Tiedermann) (1863 – 1904) fotograaf ja pedagoog
Sünd. 11.06.1863 Suigu v.
Surn. 14.09.1904 Tallinn-Nõmme
Pärnu-Jaagupi koguduse meetrikaraamatu järgi sündis HT Pärnumaal Tabria külas Tõntsu talu talupidaja Jüri ja Kaie (neiuna Vridolin) Tiidermanni eelviimase, viienda lapsena. Ta õppis kohalikus vallakoolis ja alates 1883. aastast Läänemaa Kuuda õpetajate seminaris, mille õppekava oli üsna esinduslik. Kahe aastaga sai stuudium lõpetatud ning läbi tiheda konkurentsi asus HT Anija vallakooli õpetajaabi kohale, millisel ta töötas 1888. aasta alguseni. Oma kahekümne viiendaks eluaastaks oli HT eluotsused teinud, mõjutusi oli vastuvõtlikul noormehel kindlasti palju, ent olulisemateks jäid siiski KALEVIPOJA ilmumine ja esmatutvus fotograafiaga. Tee unistuseni – saada elukutseliseks päevaplitnikuks, paistis esialgu väga pikk.
27. veebruaril 1888 valiti HT üheaegselt Harju-Jaani kihelkonna Peningi valla kirjutajaks ja kooliõpetajaks. See oli suur tunnustus tema senisele tööle, ka tööle iseendaga. Vaadanud kord fotograafia kui võlulaeka kaane vahelt tundmatusse, haaras see teda jäägitult. Kapsaks uuritud saksakeelsed fotoõpikud jäid 1896. aastal lauanurgale, HT loobus õpetajakutsest ja siirdus samal aastal Tallinna vendade Kristinite ateljeesse õpipoisiks. Selleks ajaks oli ta juba osalenud 1892. aasta esimesel fotoamatööride näitusel Tallinna Börsihoones, kus ta küll auhindu ei saanud, ent tema tööteemalised fotod äratasid siiski tähelepanu. Ta astus ka1895. aastal loodud Eestimaa Fotoamatööride Ühingu liikmeks. Saabusidki aastad 1897 ja 1898, HT läbilöögi ja triumfi aastad korraga. Õpipoisiaja edukalt lõpetanud, omandas ta veebruaris 1897 koos Mihkel Schifferiga Tallinnas Karjavärava juures Kõrvi majas trükikoja. Selles trükiti muide ka ajakirja UUS-AEG ja  VALGUSE kalender. Samal aastal osales ta ka teisel, nüüd juba rahvusvahelisel fotonäitusel. See peeti 1. – 16. märtsini 1897 Kanuti Gildi majas Pikal tänaval Tallinnas. Osalejaid oli nii Eestist, Venemaalt, Lätist kui ka Saksamaalt. Valminud fotodest koostas HT 200 pildist koosneva albumi ESTONICA. Otsustades Postimehes avaldatud retsensiooni järgi, äratas just see album oma realistlike miljööjäädvustustega eestlase töödest, tööriistadest, elumajadest, rahvariietest ja muudest teemadest näitusel ülisuurt huvi. Ja see tähelepanu sai ka vääriliselt tasutud, üks näituse pronksaurahadest määrati just HT-i albumile, see kõik toimus1897.a.  
HT oli eestlaste seas üks esimesi auhinnasaajaid, aga ta  polnud ta kindlasti esimene etnograafilise foto viljeleja. HT eristub vaid vahest suurema auahnuse, kindlasti ka ettevõtlikkuse ja meeletu tahtega oma plaane kohe ellu viia. Ehk oli see seotud ka mingi tabamatu eelaimdusega oma elusaatuse kohta. HT sai 23. juulil 1898 loa avada oma fotoateljee, mille kohta ilmus Eestimaa Kubermangu Teatajas ametlik teadaanne: "Hindrik Tiidermannile on Eestimaa kuberneri herra poolt luba antud kaks versta Raasiku jaamast eemal üht päevapildi- valmistamise töökoda avada". Tema esimene ateljee asus Harju-Jaani kihelkonnas Haljava vallas Hallingu talus, kuid peagi kolis ta ateljeega Tallinna. Enese harimiseks käis ta ennast täiendamas Saksamaal ja Soomes, kust naasnuna reklaamis ta end päevapiltnik-chemigrafina, kes võib õpetada ka teisi tegema pilte paberile, puule, nahale, klaasile ja portselanile. 1899. aastal andis HT välja fotograafiaõpiku TÄIELINE PÄEVAPILDI ÕPETUS, mille täiendatud kordustrükk ilmus 1903. Seal andis ta ülevaate aparatuurist, laborist, foto-protsessidest ja paljust muust. Seega oli see trükis üks tähtsaimaid fotograafiaõpikuid 19. ja 20. sajandi vahetuse Eestis. Tänu sellele õpikule on meil tänapäevani säilinud hea ülevaade enam kui saja aasta tagustest fotovalmistamise viisidest, kasutatud materjalidest ja vajaminevatest oskustest. HT oli fotograafia populariseerija Eestis, aga tänu temale teame me näiteks, millised mehed „pidasid" Mahtra sõda, kes olid tollased kultuuritegelased jne. See oli emakeelne õpik ja seetõttu paljudele  eriti kättesaadav. Tema õpiku järgi õppisid ka vennad Parikased. Oma fotoloomingu paremiku koondas Tiidermann 1903. aastal kahte albumisse, mis on säilinud tänaseni. Vaataja silme ette kerkib mitmetahuline pilt 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse eestlaste eluolust. HT tegevust hindas kõrgelt ka Ants Laikmaa, leides et äriliste kalduvuste kõrval on tal ka kunsti ja kultuurilisi kalduvusi. Just HT-ga arutas A.Laikmaa ka eesti kunstiseltsi asutamist.
HT suri traagiliselt. Kui ta hakkas Nõmmel oma maja juures alles ehitatud keldri laetugesid ära võtma, jäi ta langeva kivivõlvi alla. HT oli vaid 41 aastane. Tema ateljees jätkas oma nime all tegutsemist tema õpilane J.Allikas.
Andmed: K.Laane ERAARHIIV; K.Teder K.Teder EESTI FOTOGRAAFIA TEERAJAJAID, Tallinn, 1972; eestielu.delfi.ee › Raplamaa › Märjamaa‎; http://www.sirp.ee/archive/2002/01.02.02/Film/film1-1.html; T.Liibek ESTONICA, Tallinn, 2009;

 Loe lisaks...