Perekond Jaigi hauasammas, H. Halliste, 1933 (graniit, pronks)

Perekond Jaigi hauasammas, H. Halliste, 1933 (graniit, pronks)

Kasutaja-Aavo Pitk

Juhan Jaik (13.01.1899 – 10.12.1948) kirjanik
Sünd. 13.01.1899 Sänna mõis
Surn. 10.12.1948 Rootsi, St.Malm
JJ sündis Võrumaal Sänna mõisa puusepa ja toatüdruku pojana. Peres oli peale tema veel neli tüdrukut. Kasvas Tsooru ja  Roosiku mõisates,  hiljem Luhametsas. Õppis Tsooru min.koolis mille lõpetas 1913.a. Asus elama  Võrru. 1915.a. arreteeeriti tsaarivõimude poolt Tsoorus riigivastases noorteorg.-s osalemise eest, saadeti välja Volga-äärseissse linnadesse. Elas Rõbinskis jm, elatas end kontoritööga. 1918.a. naases Võrru, aga siin vangistati ta samal aastal bolševike poolt,  jäädes  Sänna kommunistide pilkelaulu sisse kirjutamise tõttu jalgu ka punavõimule – seekord ähvardas koguni surmanuhtlus. Vabanenuna siirdus Tallinna, kus hakkas õppima õhtukeskk-s ja sõjak-s. Võttis osa  Vabadussõjast. 1920-24 töötas Tallinnas Eesti  kirjastus-Ühisuses, siis PÄEVALEHE toim-s. A-il 1926 – 27 oli kaitseliidu  ajak. KAITSE KODU toimetaja., 1928-35 POSTIMEHE toim. Esindaja Tallinnas. A-il 1935-36 oli Eesti Raamatuaasta peasekretär, 1936-40 oli haridusmin. nõunik. JJ võttis osa Autorikaitse Ühingu asutamisest ja tegevuse korraldamisest., oli EKL liige 1926.a.-st,  Eesti Näitekirjanike Liidu liige 1936.a.-st, oli  1941.a. pisut aega  VÕRUMAA TEATAJA toimetaja. 1944.a. põgenes Austriasse, sealt 1945.a. Prantsusmaa kaudu Rootsi. Rootsis elas Norrköpingi lähedal St. Malmis, suri Katrinenholmi haiglas. JJ oli prosaist, laste-ja näitekirjanik. Alustas luulekoguga RÕUGE KIRIKU KELL, ilmus 1924.a. Siin olid valdavaks kodukoha, armastuse ja looduse teemad (TEAN METSI SÜGAVAID, TEAN SUURI LAANI, KUN KUUSESAMBAD PILVI TOETAVAD, KULDKÄBIVIHMA ALLA POETAVAD JA OKSAD KÕRGELT ULATAVAD MAANI). 
Ajaluulet kajastas tsükkel SÕJASONETID. Avaldas luulet hiljemgi perioodikas, kasutas värssi,  regivärsiimitatsiooni ja riimitud proosat ka näidendites, noorsooraamatuis jm. Väljapaistvaimad on novellikogud VÕRUMAA JUTUD I-II (1924/33) ja  KAAMELID PASUNAPUHUJATEGA (1928). Parimad novellid on rahvaluulelise lähtega ja paikkondliku värvinguga palad. On kirjutanud rom.-ne, r-s RANNALIIVALT TAEVANI kujutab  armastuslugu ingeri kalurikülas, kus sündmuste taustaks I ilmasõda ja Vabadussõda. Noortekirjandusest on parim  POMBI-sari milles reaalsus põimub muinasjutulisega. Rõhutab neis vaese ausa ja tööka nooruki elutee algust. Noortele on kirjutatud ka põnev ja seikluslik KAARNAKIVI (1931) ja TONDIJUTUD (1936). JJ  loomingus on olulisel kohal loodushoiu ideed, jutukogu JUUDASOO (1934). Lasteraamatuist on parimad iseendaksjäämise ideid sisendavad HUNT  (1942) NÕIUTUD TUKS (1944, II tr. 1959). On kirjutanud lastele tähtpäevateemalisi näidendeid, täiskasvanuile abielu-ja varapärimismotiividega  jante. Rootsis ilmus JJ-l novellikogu KULDNE ELU (1946). JJ 100-a sünnipäeva puhul 1999.a. avaldati JJ teoseid uustrükkidena, esmakordselt avaldati siis ka tema mälestusteraamat TIROLIANA. JJ iseärasuseks on kindlasti tema  rahvalik-lopsakas jutustamisviis, aga ta oli läbinisti Võrumaa laulik, ta alustas ja lõpetas Võrumaale pühendatud lauludega (MU HÄLLIPAIK, MU KODU, VÕRUMAA, SA MÄGEDE JA LAULU KODUPAIK, MU LAUL ON SULLE, TEISITI EI SAA! ME JÄÄME ÜHTE – VÕRUMAA JA JAIK.) Lähedased ja tuttavad meenutavad JJ optimistliku, helge inimesena, kelle tulek tekitas alati rõõmsa ootuse: kohe hakkab toimuma midagi huvitavat ja toredat; vaenlased seevastu olid valmis ta koguni surma saatma.
1927.a. abiellus JJ Wilhelmine Kanarikuga. Perre sündis neli last: Peep, Ilo, Koit ja Säde. JJ suri Rootsis, aga 1990.a. toodi JJ tuhaurn Eestisse ja sängitati Rahumäe kalmistule perekonnaplatsile. Kalmu ehib H.Halliste kujundatud sammas.
Andmed: EKL, Tallinn, 2000; EBL täiendusköide, Tallinn, 1940; EKA 1/IV, Tallinn, 1981; 2/IV, Tallinn, 1984; 1/V, Tallinn 1987;

galerii.kirmus.ee/erni/pead/24pea06.html;

http://lib.werro.ee/index.php/juhan-jaik.html

 Loe lisaks...