Andres Särev(1902-1970)

   Andres Särev (1902 - 1970) lavastaja, dramaturg ja näitleja

   Sünd. 08.02.1902 Heimtali v.

   Surn. 18.03.1970 Tallinn 

   A S sündis Viljandimaa Variku talu viielapselises peres esiklapsena. Tema noorus mööduski Varikul ja side kodutaluga püsis tal elu lõpuni. Oli oma kodukandi patrioot, armastas  sealse looduse võlu, aga vajadusel lõi kaasa ka kõige raskematel talutöödel. Hoolitses kodukoha aia eest.

   A S haridustee  algas Vardi vallakoolis.  Kolmandal koolitalvel  sai ta seal ka oma esimesed lavaristsed. Koolis lavastati  T.Veldmanni lastenäidend VANEMUISE SÕBRAD  kus ka AS kaasa  mängis.  Meeldejäävaks elamuseks kujunes AS-le  kui õpetaja Lutsu KEVADET  ette luges. 1914 a. suundus ta Paistu kihelkonnakooli.  Siinsete õpetajate Martin ja Anna  Kahu õpetusel hakkas A S palju lugema  ja kirjandus muutus talle tervel eluajal väga oluliseks. Peale Paistu kihelkonnakooli lõpetamist töötas AS  ametnikuna   Viljandi kohtuasutustes ja ärijuhina ajaleht SAKALA talituses.
  Just sel ajal hakkas  aga Viljandi isetegevuslik teater moodustuma. Siin hakkas ka AS kaasa lööma. Esialgu pisirollides. 1920.a ja ka 1922.suvel korraldas teater lavakunstikursused, mida juhatas K.Jungholz. Peale tema esinesid heade loengutega H.Raudsepp, A.Tuurand, R.Kangro-Pool. Lisaks lavastas 1920.a. K.Jungholz koos H.Kompusega O.Wilde´i SALOME vabaõhuetendusena.  Tükil oli suur menu ja suur mõju näitlejaile. Viljandis tutvub A S  ka raamatukaupmees ja kirjastaja  Jaan Leokesega. Tema  kaudu tutvub AS kirjastuse väljaande RAHVA NÄITEMÄNGUDE sarjas väljaantavate näidenditega- siin ilmus  päris põhjalik ülevaade lisaks ajaviitelistele näitemängudele ka maailmakirjanduse autoreid nagu Schiller, Hauptmann, Ibsen, Gogol, Tšehhov, Gorki, aga ka Kitzberg ja Jakob Liiv. AS  kasvas üha enam teatri külge ja 1922.a. sügisel sai temast juba UGALA koosseisuline näitleja. 1922/23.a. hooajal mängib  A S nimiosa Sophoklese-Hofmannsthali tragöödias KUNINGAS OIDIPUS,  Jokaste osas esineb Liina  Reiman ja lavastaja on Paul Sepp. Viimane oli  AS osatäitmisega nii rahul et kutsub teda TALLINNA DRAAMATEATRISSE. Edasi  1923/24.a. hooajal usaldati noorele AS-le juba kahe tüki lavastamine.  Debüüdiks oli A.Trilljärve dramatiseeritud TASUJA kus AS mängib ise Jaanust. Teine tükk oli  Schilleri RÖÖVLID, siin mängis AS ise Karl Moori. AS jätkabki edasi lavastajana, muidugi ise  ikka ka mängides. 1926.a.  tunneb AS et ta on  vaikses Viljandis end ammendanud ja ta soovib minna Moskvasse õppima (küllap olid temani jõudnud P.Sepa jutustused Venemaa teatritegevusest). Muidugi jäävad Moskva mõtted vaid unistuseks. Ta töötab  1926. a. suvel Visaku turbarabas et raha teenida. Sama aasta sügisel siirdub A S Pärnu, esialgu ENDLASSE, hiljem aga PÄRNU TÖÖLISTEATRISSE. Andekus ja töökus tagavad A S-le sealgi edu mis kulmineerub MIKUMÄRDI külalisetendusega Tallinnas ja QUO VADISE lavastusega Pärnus mis lõpetas ka A S-i Pärnus töötamise perioodi. 1930.a. asub ta tööle TALLINNA TÖÖLISTEATRISSE. On 1939-49 ESTONIA näitejuht-lavastaja ja 1949- 68 töötab TRA DRAAMATEATRIS. AS oli hea näitleja, aga kindlasti ka väga tugev lavastaja, ta on loonud üle 150 lavastuse. Kuna algupärasest näitekirjandusest on alati põud siis A S oli ka  viljaks dramaturg. Tema on dramatiseerinud üle 40 romaani. Kõige  enam Tammsaaret ja O.Lutsu,  neid kirjanikke on ta ka ise tundnud  ja autoritega  dramatiseeringuid arutanud. Aga ta on dramatiseerinud ka Hinti, Vildet, Mälku. Kõige  esimene dramatiseering oli Jakobsoni VAESTE PATUSTE ALEV.  A S on kirjutanud libretod Kapi balletile KALEVIPOEG, Austeri balletile TIINA ning R.Pätsi lasteooperile KAVAL ANTS JA VANAPAGAN.  AS avaldas 1960.a. teose KUNSTILISE ISETEGEVUSE NÄITEJUHI KÄSIRAAMAT, lisaks on ta kirjutanud hulgaliselt artikleid. Mänginud ka filmides: ELU TSITADELLIS, TAGAHOOVIS, JUUNIKUU PÄEVAD, JÄÄMINEK, ME OLIME 18-AASTASED, VIINI POSTMARK.
A S suri kopsuvähki.

Andmed: K.Laane ERAARHIIV (ajaleheartiklid, mälestusvoldikud, nekroloogid); O.Kuningas ANDRES SÄREV, Tallinn, 1977; EE 14 kd, Tallinn, 2000; E.Teder MÄLESTUSI A.H.TAMMSAAREST, Tallinn, 1978.                

A. Säärevi haud 

Loe täiendavalt...