Valdeko Ratassepp (1912–1977) näitleja

Teatritegelane

Kultuurilooline haud

V, TL, 17/7, 1-kohaline kirstuplats

Maetu Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Valdeko Ratassepp 03.09.1912 10.02.1977 15.02.1977

 

Valdeko Ratassepp (1912-1977) näitleja
Sünd. 03.09.1912 Tartu
Surn. 10.02.1977 Tallinn

VR sündis Tartus näitlejate Rudolf ja Elsa Ratassepa lapsena. Töötas 1933-37 teatris VANEMUINE. Lõpetas 1937.a. TÜ õigusteaduskonna ja töötas 1941.a-ni  advokaadiabi, maanõuniku ja täitevkomitee sekretärina. Sõja ajal oli nõuk. tagalas  kuuludes ENSV Rkl. Kunstiansambleisse. Peale II maailmasõda töötas V. Kingissepa nimelises Riiklikus Akadeemilises DRAAMATEATRIS, mille truppi ta kuulus 1944. a septembrikuust kuni oma elu lõpuni. VR-a edu põhjuste hulgas seisis kunstimeisterlikkuse kõrval näitleja erakordne sobivus oma aega, tema isiklike omaduste ning tõekspidamiste vastavus aja vaimule ja nõuetele. V R elu 64 aastat võib jagada kaheks võrdseks osaks. Esimesel elupoolel kujunes välja isiksus, kelle eneseteostus sai teise elupoole sisuks. VR oli sõjajärgsete aastate rindevõitlejate mängija nagu R.Nuudegi. (F.Talanov, Saburov, Dzeržinski) Ta  kehastas korduvalt ka taluperemehi nagu Mogri Märt, Vargamäe Andres. Loomupärane seesmine intensiivsus ja noorepõlve seotus maaeluga (mälestused Mulgimaa hallparuneist ja suurtalunike karaktereist), intellekt ja emotsionaalne mälu- neist eeldustest võrsusid VR tõepärased peremehekujud. VARGAMÄES mängis meeldejäävalt Andrese inimlikustumist kui tütar Liisi kõigest hoolimata abiellus Pearu pojaga - see oli kaasaegsete mälestusis  lavastuse köitvaim hetk.  Suurt poleemikat tekitas ka see, kui  VR tõlgitses Piibelehte kavala ärimehena mitte nii õilsana kui raamatus.  Kriitik O.Kuningas leidis, et teos ei anna selleks põhjusi, leidis et näitleja käib materjaliga pisut meelevaldselt ringi. VR mängis ka jõulise intellektiga ajaloolisi kangelasi. VR esines ka filmides (KIRJAD SÕGEDATE KÜLAST), telelavastustes  (PAGASITA REISIJA).VR pälvis ENSV rahvakunstniku tiitli 1962.a.

Andmed: M.Saarepera VALDEKO RATASSEPP, Tallinn, 1981; K.Kask EESTI NÕUKOGUDE TEATER 1940-1965, Tallinn, 1987;