Richard Johannes Roht (1891- 1950) kirjanik

Richard Johannes Roht (1891- 1950) kirjanik

Sünd. 12.04.1891 Kõlleste v.
Surn. 22.08.1950 Tallinn
RR sündis Võrumaal, Kanepi kihelkonnas Kõlleste vallas, Karaski külas Tinno talus.Tinno talu peremehe Johan Rohu ja ta naise Ann´a perre sündis seitse last. RR oli pesamuna. Omavahelised suhted polnud alati just kõige paremad. Karaski külas Põlvamaal möödusid kirjaniku noorusaastad ja need polnud kerged. Kui R.R oli 6-aastane, suri ta ema Anu. Isa Johan oli kitsi ja vanameelne talumees, kel oli oma lastega jahe vahekord. Raske oli ka tulevase kirjaniku haridustee, sest noormeest kimbutas lõputu rahapuudus. Õppis Karaski, Kanepi, Võru, Tartu ja Valga koolides. Kuueaastasena lugema õppinud R.R oli paari aastaga läbi lugenud kõik raamatud, mis ümbruskonnas leida oli. RR koolitee jäi pooleli rahapuudusel ja kehva matemaatikaoskuse tõttu.  Elas kirjanduslikke katsetusi tehes Tartus, siin RR debüteeris  1913 a. kirjanduses lühiproosakoguga IGAVESES LABÜRINDIS. Romantilist igatsust kõrgema, kaunima ja peenema elu järele elas Roht välja just  neis esimestes proosateostes. Koos H.Visnapuuga rajas Tartus kirjand. rühmituse MOMENT. Teotses  Peterburis ja Helsingis, läbis ohvitserikursused, osales I Maailmasõjas ja Vabadussõjas (oli sõjakorrespondent). Tegutses kirjanikuna Berliinis, kus andis välja ajak-u AEG ja EUROOPA ELU, Tartus ja Tallinnas. Lahkus sealt ja asus rajama asunikutalu Sangastes 1928.a. Pankrotistus,  sellega seotud vekslivõltsimine viis ta 1930-1932 vangi. Peale vabanemist asus elama Tallinna. Ehitas II ilmasõja eel maja Harjumaale Arukülla. Suvitas peamiselt Otepääl ja Pühajärvel. 1918.a. abiellus R.R sama Kõlleste valla Mustjärve talust pärit VANEMUISE primadonna Elli Põderiga ( kes oli ühtlasi ka Eesti esimesi kinotähti) ja viibis taas sageli kodukandis. Mustjärvel suvitades kogunud muljeid kasutas R.R mitme teose loomisel. Kodukandi maastikke võib ära tunda romaanis HÜMNID PAANILE, MAA ja AEG (1922-29) nn. KURGSOO sarjas,  alles selle sarja ilmudes hakati teda  tunnustama, aga ka mujal. Mõnegi kõrvaltegelase prototüübid on elanud siinmail. Kodutalust ja oma lapsepõlvest räägib kirjanik mälestusteraamatus VANA VÕRUMAA (1934). Selle raamatu abil saab värvika pildi ka Karaski külakooli oludest. R R kujundlikud looduskirjeldused äratasid tähelepanu. A Alle kiidab ta looduskirjeldusi, mis on lausa  hingematvad maastikumaalid - loodus elab uut elu ta käe all, aga inimene oma ilmumise ja kõnega rikub kõik. Sama vastuolu kohtame hiljem lasteraamatutes: RR maalib silme ette elava pildi suveöisest udusest järverannast - siis aga teeb Lõuna-Eestisse suvitama tulnud linnalaps suu lahti, et teatraalselt ja ebaloomulikult seda ilu ülistada (SUVISED RÕÕMUD). Edaspidises arvukas novelli- ja romaanitoodangus pani RR kriitikat ja üldist kirjanduslikku moevoolu arvestades realistlikule looduse ja külaelu kirjeldamisele suuremat rõhku, eriti sõjaeelsel kümnendil. Seejuures toimub tegevus enamasti autorile tuttavatel Lõuna-Eesti maastikel. Oma loomult on RR suurte lüüriliste kalduvustega romantik ja on eesti parim looduslüürik. Lühemais novellides  impressionistlik stiil. Parim novellikogu SILUETID JA DEKORATSIOONID  RR on osav olustiku ja  karakterite looja aga sündmuste arendus ja inimeste käitumise kohati nõrk kujutamine pole lasknud neil saada meie kirjanduse raudvaraks. RR romaanide sisuks on töö ja võitlus maa pärast mitmetel aegadel. Ta vastandab kohati taluinimesi ja linlasi, tema sümpaataia kuulub esimestele. Peategelaseks on  RR-le tüüpiline loodusesse põgenev kangelane. On avaldanud memuaare, ühiskonnakriitilist kirjandust, populaarset lastekirjandust nagu LAANEKOHUS, VÄIKESED RÄNDURID, VETEPOJAD, LAANED JA VEED, JUTTE LOOMADEST jt. Peale sõda elas Tallinnas, Pääskülas, tegeledes peamiselt ohutuma lastekirjandusega: tegi paar ebaõnnestunud katset kirjutada ideoloogiliselt „õigeid" jutukesi lastest, kirjutas uusi loomajutte, redigeeris ja andis valikkogudena välja vanu. Parim valik on JUTTE LOOMADEST (1951,-62,-78,-83,2007) . Need püsivad järjekindlalt koolilugemise nimekirjades. Selle kogumiku põhjal on RR mitme põlvkonna teadvusse kinnistunud kui looduskirjanduse klassik.
RR oli EKL ja KL liige.
Andmed: EBL, Tartu, 1926-29; EKL, Tallinn, 2000; http://www.postitee.ee/index.php?id=90&sub=97; http://lib.werro.ee/index.php/richard-roht.html

Loe lisaks...