Uno Mereste (1928 – 2009) majandusteadlane
Teadlane
Maetu | Sünniaeg | Surmaaeg | Matuseaeg |
---|---|---|---|
Uno Mereste | 27.05.1928 | 06.12.2009 | 11.12.2009 |
Uno Mereste (1928 - 2009) majandusteadlane
Sünd. 27.05.1928 Tallinn
Surn. 06.12.2009 Tallinn
Uno Mereste oli põlistallinlane: Tallinnas sündinud ja veetnud siin valdava osa elust. Pärast Tallinna Linna 1. Algkooli lõpetamist (1942) astus ta Tallinna Linna Poeglaste Kaubanduskooli, mis1944. aastal nimetati Tallinna II Majandustehnikumiks ja ühendati 1945. aastal Tallinna Rahandustehnikumiga. Selle lõpetamise järel astus ta Tallinna Tallinna Polütehnilise Instituudi majandusteaduskonda. Saanud 1950. aastal rahanduse erialal diplomi, naasis ta rahandustehnikumi, kus oli majandusainete õpetaja kuni 1954. aastani. Edasi oli U M kõrgkooli õppejõud:aastail 1954-1964 Tartu Riikliku Ülikooli majandusteaduskonnas, seejärel 28 aastat Tallinna Polütehnilise Instituudi (Tallinna Tehnikaülikooli) majandusteaduskonnas, sealhulgas aastail1975-1992 ka kateedrijuhataja. Tallinna Tehnikaülikool on teda autasustanud suure teenetemedaliga MENTE ET MANU. Kandidaaditöö kaitses 1960.a, doktoriks sai 1972. a., professor aastast1973, emeriitprofessor aastast 1997, Eesti Teaduste Akadeemia liige aastast1994. Talle on antud Eesti TeadusteAkadeemia medal. Põhiosa U M elutööst kuulub majandusteadusele. Nimetagem vaid kirjutistest STATISTIKA ÜLDTEOORIAT (1975) ja kaheköitelist MAJANDUSLEKSIKONI (2003).Viimase kohta on öeldud, et see on maailmas ainulaadne ühemehemajandusleksikon. Tema juhendatud ja oponeeritud kandidaadi- ja doktoritööde arv on leegion. Tuhanded tudengid on teadustöö aluseid õppinud just U M ÜLIÕPILASTÖÖDE KOOSTAMISE METOODIKAST (1962, 1965, 1969).Tegelikku majandusse andis ta oma panuse IME ideed kujundades, kroonile üleminekut korraldades, eriti aga Eesti Panga nõukogu esimehena aastail 1992-1998. Teda on autasustatud Arnold Veimeri preemiaga (1978) ja Eesti NSV riikliku preemiaga (1987). UM oli lausa erandlikult mitmekülgne teadlane. Tal on teeneid demograafias, eriti sel alal uute statistiliste meetodite rakendamises. Õppinud aastail 1951-1954 mittestatsionaarselt nii kaubanduskoolis kui ka rahandustehnikumis pakuti üsna korralikku humanitaarharidust, ergutati tegelema keele ja kirjandusega (oli õpilasajakirja POISTE HÄÄL toimetaja ja kaastööline). Hiljem tegi ta eesti teadlaskonna keeletundlikumate hulgas uusi termineid ja püüdis korrastada seniseid. UM keelekaastööd ilmusid KEELES JA KIRJANDUSES jm. UM keelekreedoks oli: olla avatud, aga mitte allaheitlik. Olulisem osa tema keelekirjutistest on kogutud raamatusse OSKUSKEEL JA SEADUSTE KEELELINE RÜÜ. Keelealaste teenete eest sai ta 1999. aastal Ferdinand Johann Wiedemanni auhinna.Ega mainimata saa jätta ka kirjandushuvi, mis tärkas juba koolipoisipõlves. UM ilukirjanduslugemus oli muljetavaldav. Eriti nautis ta luulet, pidades eesti poeetidest parimaks Betti Alverit. Luuletas ka ise (luulet kirjutas igavate koosolekute ajal). Kirjandusse kuuluvad ka ta mälestusraamatud: TOIMUNUST JA KAASAELATUST (I 2003, II 2004) ning RIIGIKOGU JA EESTI PANGA AASTAD (2008). Tema koduraamatukogus oli kindlasti üle kümne tuhande köite. Ta ei olnud bibliofiil, ei kogunud raamatuid eesmärgipäraselt, vaid ostis, mis huvitas. Lugemise kõrval oli UM suur raadiokuulaja. Lisaks kohalikele, kuulas ta päeviti tundide kaupa Soome saateid. Soome ja soome keel olid tema suuri armastusi, mida teisel pool lahte tunnustas Suomalaisuuden Liitto Johan Vilhelm Snellmani medaliga. Nooruses oli ta kiindunud purjetaja ja oli algajate õpetaja ja purjetamisterminoloogia loojaid. UM on loonud oma teadusliku koolkonna, kuulunud paljudesse teadusseltsidesse ja ühingutesse. Lisaks oli ta Valgetähe III klassi teenetemärgi kavaler. UM oli veel omaaegne hea lastetoaga tõeline härrasmees. Väljapaistev isiksus õppejõuna.
UM oli abielus, peres kasvas tütar Kai-Reet. Teised lapsed ?.
Andmed: EE 14 kd, Tallinn, 2000; U.Mereste RIIGIKOGU JA EESTI PANGA AASTAD, Tallinn, 2008; http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/suri-majandusteadlane-uno-mereste.d?id=27401103; http://keeljakirjandus.eki.ee/Mereste156.pdf; M.Kask´I isiklikud mälestused TÜ-s töötamise ajast.