Eugen Kapp (1908 – 1996) helilooja ja pedagoog

Eugen Kapp (1908 - 1996) helilooja ja pedagoog

Sünd. 26.05.1908 Astrahan

Surn. 29.10.1996 Tallinn

Eugen Kapp sündisAstrahanis silmapaistva eesti sümfonisti, tollase Astrahani muusikaelu juhi Artur Kapi pojana. Tema lapsepõlve muusikaelamused on pärit isa juhatatud ooperietendustelt ja kontsertidelt. Veel enne kui temast sai Astrahani muusikakooli õpilane, istus ta tundide kaupa isa juures koolis, eriti eksamitel, kus kuulis palju muusikat. Linnas esinenud nimekad muusikud, nagu ALEKSANDER SKRJABIN ja FJODOR sCHALJAPIN, olid sagedasteks külalisteks Kappide kodus. Oktoobrirevolutsiooni ja kodusõja puhkedes muutus elu Venemaal väga raskeks. Paljud kultuuriinimesed püüdsid sealt põgeneda, ehkki see oli keelatud ja seepärast väga keeruline. Kappidel see 1920. aastal siiski õnnestus. 1922. aastal astus Eugen KappTALLINNA KONSERVATOORIUMI klaveriklassi. Klaveriõpingud jäid aga pooleli, sest suurem huvi oli tal ärganud komponeerimise vastu. 1931. aastal lõpetaski ta Artur Kapi kompositsiooniklassi. 1935. aastast töötas ta ka ise Tallinna konservatooriumis õppejõuna. Väga töised olid Eugen Kapile Teise maailmsõja aastad. JAROSLAVLI koondatud eesti kunstikollektiivid vajasid repertuaari, nii patriootilisi laule kui ka ulatuslikumaid teoseid. Seal valmisid Eugen Kapil muu hulgas ooper TASULEEGID ning Esimene sümfoonia PATRIOOTILINE. Nõukogude Liidu teenimise eest autasustati teda juba 1942. aastal ENSV teenelise kunstitegelase aunimetusega. Ustava parteilasena sai temast sõja järel Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee liige, NSVL Ülemnõukogu saadik, aastakümneid oli ta erinevate muusikaorganisatsioonide juht, aastatel 1944-1966 ENSV HELILOOJATE LIIDU esimees, 1945. aastast TALLINNA KONSERVATOORIUMI õppejõud, aastatel 1952-1964 ka rektor. Elu jooksul omistati talle veel mitmeid teenetemärke ja aunimetusi. Tema tuntumaid õpilasi on EINO TAMBERG. Alates 1978. aastast, mil Eugen Kapp tähistas oma 70. sünnipäeva, ARTUR KAPP aga oleks saanud 100 ning VILLEM KAPP 65, toimub Suure-Jaanis heliloojate Kappide muusikale pühendatud festival.
Eugen Kapi helilooming on ulatuslik: kuus ooperit (neist kaks lastele), kaks balletti, vokaalsümfoonilisi suurvorme, kolm sümfooniat, lühemaid sümfoonilisi teoseid, kontserte, kammerteoseid, soolo- ja koorilaule. Lisaks paljudele muusikateatrile loodud teostele on ta kirjutanud ka näidendi- ja filmimuusikat .
Esikooper TASULEEGID valmis sõja-aastail, tähistamaks 600 aasta möödumist JÜRIÖÖ ÜLESTÕUSUST. Libreto kirjutas paul Rummo. Omal ajal lavastati seda mitmeid kordi (esietendus ESTONIAS 1945. aastal), ka väljaspool Eestit. Selles ooperis on nii värvikaid stseene kui ka terve rida kauneid aariaid ja duette. Tendentsliku sisu ja skemaatilise ülesehituse tõttu ei kuulu Eugen Kapi tööd aga eesti ooperite paremikku. E.Tubina  KRATT ja Eugen Kapi KALEVIPOEG olid esimesed balletid eesti muusikas. Nii Tubin kui Kapp on balletis kasutanud rahvamuusikat ja sellega väga huvitavalt ümber käinud. Oma parimates töödes ilmutab Eugen Kapp ergast värvimeelt ning huvi 20. sajandi muusika vastu. Kapp on ise öelnud, et õppis väga palju eesti muusika klassikutelt Mart Saarelt ja Heino Ellerilt - esimeselt eesti rahvaviiside julget ja omapärast kasutamist, teiselt uudseid väljendusvahendeid. Eugen  Kapi kohta võib siis  kui ühe Kappide suure ja kuulsa suguvõsa esindaja kohta  öelda: helilooja, pedagoog, parteitöötaja ja muusikaorganisatsioonide juht.

Andmed: http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/kappe/elu.htm

Loe täiendavalt...