Arnold Alas (a-ni 1930 Hoffart) (1911 – 1990) aiandusarhitekt ja kunstnik.

Arnold Alas (aastani 1930 Hoffart) (1911 – 1990) aiandusarhitekt ja kunstnik.
Sündinud 01.juunil 1911 Tapal
Surnud 20.aprillil 1990 Tallinnas
Sündis palgaliste aednike peres. Asus õppima Silla algkooli. Lõpetas 1933.aastal dekoratiivmaali alal Riigi Kunsttööstuskooli, õppis aastatel 1936–1938 riigi stipendiaadina Berliinis aiakujundust. Täiendas end Prantsusmaal ja Itaalias. Töötas mõnda aega  Tallinnas Riigiparkide valitsuses, aastail 1938-1941 õppejõuna Riigi Kunsttööstuskooli pargi- ja aiakujunduskursustel. Ta osales Oru kodunduskooli ja Oru lossipargi kujundusprojektides. 1941.aastal mobiliseeriti ta Punaarmeesse ning sattus 1943.aastal Jaroslavli koondatud kunstnike kollektiivi. Ta oli ka üks Eesti NSV Kunstnike Liidu asutajaliikmeid, ning hiljem 1957-1962 Kunstnike Liidu esimees. 1944.aastast pikaajaline karjäär Eesti Riikliku Kunstiinstituudi õppejõuna (1969.aastast professor, aastatel 1944-51 aia- ja pargikujunduse- ning aastatel 1958-78 joonistuskateedri juhataja).
1940.aastail kujundas ta mitmete monumentide arhitektuursed osad, tema parimaks arhitektooniliseks ja pargikujunduslikuks lahenduseks neist aastaist kujunes Tõnismäe monumendi paekivist püloon (Vana-Egiptuse templi kahe torniga väravehitis; nüüdisajal värava ehistorn)  ja haljastuskujundus. 1947.aastal loodud monumendi skulptuurse osa autor oli Enn Roos. Mõlema autori tööd hinnati 1948.aastal Nõukogude Eesti preemiaga. On ka teine teadmine. Tõesti, arhitekt Arnold Hoffart-Alas lõi paekivist pülooni ja skulptor Enn Roos pronksist leinava Eesti soost Nõukogude armee vormi kandva sõdalase pronksist kuju. Pronkskuju eest sai Roos Nõukogude Eesti preemia, Arnold Alas ei saanud loodud pülooni eest midagi. Kui  niinimetatud Vabastajate monument teisaldati Tõnismäelt 2007.aaasta Kaitseväekalmistule, siis püloon hävitati täielikult. Praegu kirjutatakse artiklites üheselt, et:“ „taastati  pronkssõduri tugimüüri”, “pronkssõduri kaitsemüüri” või lihtsalt “kivimüüri”. Tegemist oli selgelt omaette monumentaalkunstiteosega, pülooniga, mille autor koos autoriõigustega on Arnold Hoffart-Alas. Arhitekt oli täiesti teadlikult projekteerinud endisele eestlaste pühale hiiekohale iseseisva allegoorilise teose – värava surnuteriiki –, mis moodustas ühtse ansambli esimese eestlastele püstitatud kirikuga, Kaarli kirikuga, kus on esimese Eesti soost kunstniku Köleri altarimaal“. Nüüdseks on see täielikult hävitatud.
Hävinud on ka  Oru lossipark, osaliselt säilinud on vaid mõned grotid. Needki kunstiteosed hävitas nõukogude võim.
Arnold  Alas oli  ka maalija.  Peamiselt on kunstnik viljelenud maastikumaali, kus on kujutanud nii avaraid kui ka väiksemaid ranna- ja linnamotiive.  Mainida võiks sumedats toonides teostatud “Õhtune rannamaastik Karepa`l”.  Ta on loonud ka  kauneid natüürmorte ja lillemaale. 
Arnold Alase  abikaasa oli kunstiajaloolane Milvi Alas (Kartna), nende poeg on Andres Alas. 
Andmed: EKABL, Tallinn, 1996; epl.delfi.ee/news/kultuur/pronkssoduri-muur-on-varav-surnuteriiki?id=51086726;

 Loe lisaks...

Milvi Alas (Kartna) (1930- 1987) kunstiajaloolane,-kriitik ja toimetaja
Sündinud 14.juulil 1930 Tallinnas
Surnud 14.novembril 1987 Tallinnas
Sündis Tallinnas riigiteenistuja perekonnas. Õppis alates 1938.aastast Elfriede Lenderi tütarlaste eragümnaasiumis, lõpetas 1949.aastal Tallinna 8.keskkooli ja 1957.aastal Tartu Ülikooli. Töötas 1953.aastal Riiklikus Kunstimuuseumis teadurina. 1958.aastal töötas kirjastuses  Kunst, 1981.aaastal aga kirjastuses Valgus ENE ja Eesti Kunsti ja Arhitektuuri Biograafiline Leksikon toimetuses. Oli alates 1957.aaastast Kunstnike Liidu ja  1958.aastast Eesti Ajakirjanike Liidu liige. Ta oli Eesti skulptuuri üks peamine tollane uurija. Eriti põhjalikult on ta uurinud  skulptor Voldemar Melliku loomingut. On põhjalikumalt käsitlenud kujurite Enn Roosi, Aleksander Kaasiku ning Juta ja Albert Eskeli loomingut. Oli ka almanahhi Kunst tegevtoimetaja alates ajakirja esmanumbrist kuni aastani 1975.
Milvi Alas oli abielus arhitekt Arnold Alasega. Peres kasvas poeg Andres Alas.
Andmed: EKABL, Tallinn, 1996;