Erni Krusten (õieti Ernst Krustein) (1900 - 1984) kirjanik

Erni Krusten (õieti Ernst Krustein) (1900 -  1984) kirjanik
Sünd. 30.04.1900 Harku v. Muraste
Surn. 16.06.1984 Tallinn
Erni Krusten sündis Tallinna lähedal Harjumaal  Murastes. Tema isa oli mõisas aednikuks. Erni õppis Rannamõisa vallakoolis, seejäärel tallinna Kirsipuu eraprogümnaasiumis. Siit lahkus ta 1915.a. ja töötas isa käe all adnikuna. A-il 1919-1921 tegi ta läbi kohustusliku sõjaväeteenistuse. Peale seda elatas end juhutöödest , olles ka  aiatööline Nõmmel. Siis pidas mitmeid ameteid Eestimaa eri paikades. Mitmed katsed kirjanikutööga leiba teenida ebaõnnestusid.  Kirjandusse tuli ta 1920. aastate algusel luule ja lühiproosaga,1927.a. ilmus  Tartus  lühiproosakogu „Kanarbik“. See sisaldab psühholoogilisi etüüde. Nende lugude tüüpiliseks konfliktiks on hoolimatus ja mittemõistmine inimestvahelises suhtlemises. Lääne-Virumaale tuli kirjanik elama 1930-ndate aastate alguses. Lühemat aega elas ja töötas ta aednikuna Rakvere lihakombinaadi taga Ussimäe talus. Siinsest elust annab ta värvika pildi lühipalades "Homo homini ..." ja "Härra Krusten, võtke saia!". Lühikest aega oli ta Virumaalt ära. Kui ta 1935 siia tagasi tuli, siis asus ta elama Viru-Jaagupi lähedale Voore külasse Kruusimäe tallu. Selles talus elas ta mitmeid aastaid ja tegeles aedniku- ja metsatööga. Siin kirjutas ta kõik need lood, mis ilmusid ajakirjas "Looming" veergudel ja mis on koondatud 1941. aastal väljaantud kogumikku "Pime armastus".  Järjekindel kirjanduslik tegevus   viis selleni, et ta võeti 1937.a. EKL-u liikmeks.  1940.a. lahkus kirjanik Tallinna, 1941.a. võeti ta ajakirja "Viisnurk" toimetusse sekretäriks. Saksa okupatsiooni ajal oli ta taas Voore küla metsatalus ja mõnda aega ka Kullaaru riigimõisas aednikuks. Saksa okupatsiooni lõpuperioodil töötas ta mõnda  aega Virumaa Teataja  toimetuses ja  elas Rakveres Kalinini tänav 39 (nõuk. aegne nim.;  tänane Pikk tänav). Aastail 1944/1945 siirdus Erni  Krusten aednikutööle Roodeväljale ja seejärel Veltsi. Veltsist on pärit tema autobiograafiline lugu "Õnnestunud külv". 1945 tuli kirjanik taas  Rakverre,  samal aastal  astus ta ENSV Kirjanike Liidu liikmeks. 1950. aastast teotses ta kutselise kirjanikuna (praegune termin vabakirjanik). Siin valmis näiteks romaan "Noorte südamed"(1953-1955), see oli nõukogude ajal lausa menuromaan.  Paljude juttude tegevus toimubki neis paigus kus kirjanik elas. Romaanis "Noorte südamed" on kirjas rohkem kui 60 tolle  kandi  maakonna kohanime.  Alates 1956 elas kirjanik Tallinnas Nõmmel. Kirjanikul oli suvekodu  veel Käsmus.
1959.a.omistati Erni Krustenile ENSV teenelise kirjaniku aunimetus, 1972.a. ENSV rahvakirjaniku aunimetus. 1984.a. anti temale F.Tuglase novelliauhind.
Tagasivaatavalt peab nentima, et žanrilisele viimistlusele ja  karakterite kujundamisele ei ole esialgu kirjanik erilist tähelepanu pööranud.  Groteski  rakendab kirjanik eriti tõhusalt  oma 1930-ndate a-te loomingus. Taspisi, kaunis pikka ja keerulist teed pidi kasvas Erni Krusten nõukogude sotsialistliku realismi kirjanikuks.  Üleminekuperioodi keerukust peegeldavad tema romaan  „Pekside raamat“ (1946), novellikogud  „Pöördepunktid (1946) ja „Rahu nimel“ (1951).  Avaldas ka lasteraamatuid nagu „Sinisulg depoost“ (1948), „Kolm pähklit“ (1955), „Piibar“ (1968) jpm. . Tema  teosed kasvatavad noores lugejas kõrgeid moraalseid väärtusi ja õpetavad armastama loodust. Erni Krusten on teotsenud ka tõlkimise alal vene keelest, nimetada võiks I.Turgenevi „Küti kirjad“ jmt.  Ka tema enda teoseid tõlgiti vene, bulgaaria  ja veel mõne teise nõukogude liiduvabariigi keelde, aga ka prantsuse ja soome keelde.   Suure meisterlikkuse saavutas Erni  Krusten ka  oma miniatuurides ja laastudes mida nimetati sageli ka proosaluuletusteks. Kirjanik avaldas tol ajal ka luuletusi, tema  värssides domineerib lüürika ja mõtteluule, seda isloomustab filosoofiline kallak ja lihtne vormikõne.  Nõukogude ajal oli Erni Krusten hinnatud kui üks väljapaistvamaid tollaseid kirjanikke,kes valitses meisterlikult eri žanreid, oli silmapaistvalt isikupärane nii inimeste kui probleemide nägemises.
Erni Krusten oli abielus, peres kasvas tütar,  hilisem tuntud kirjandusteadlane  Reet Krusten. Erni vennad olid karikaturist  Otto ja  kirjanik Pedro Krusten.
Andmed:  EKBL, Tallinn, 1975; A.Jaaksoo „Kes on kes ja mis.....“, Tallinn, 1987; EE 14 kd, Tallinn, 2000; www.monument.ee/rakvere-linn/rakvere-erni-krusten

 Loe lisaks.....