Erni Krusten (õieti Ernst Krustein) (1900 - 1984) kirjanik
Maetu | Sünniaeg | Surmaaeg | Matuseaeg |
---|---|---|---|
Kersti Bakhoff | 09.02.1941 | 08.12.2003 | |
Ernst Krustein | 30.04.1900 | 16.06.1984 | 21.06.1984 |
Helmi Krustein | 03.08.1915 | 27.08.1990 | |
Jette Krustein | 04.08.1913 | ||
Reet Krusten | 11.03.1934 | 20.06.2021 | 24.10.2021 |
Ülo Tonts | 06.05.1931 | 19.11.2016 | 24.10.2021 |
Erni Krusten (õieti Ernst Krustein) (1900 - 1984) kirjanik
Sünd. 30.04.1900 Harku v. Muraste
Surn. 16.06.1984 Tallinn
Erni Krusten sündis Tallinna lähedal Harjumaal Murastes. Tema isa oli mõisas aednikuks. Erni õppis Rannamõisa vallakoolis, seejäärel tallinna Kirsipuu eraprogümnaasiumis. Siit lahkus ta 1915.a. ja töötas isa käe all adnikuna. A-il 1919-1921 tegi ta läbi kohustusliku sõjaväeteenistuse. Peale seda elatas end juhutöödest , olles ka aiatööline Nõmmel. Siis pidas mitmeid ameteid Eestimaa eri paikades. Mitmed katsed kirjanikutööga leiba teenida ebaõnnestusid. Kirjandusse tuli ta 1920. aastate algusel luule ja lühiproosaga,1927.a. ilmus Tartus lühiproosakogu „Kanarbik“. See sisaldab psühholoogilisi etüüde. Nende lugude tüüpiliseks konfliktiks on hoolimatus ja mittemõistmine inimestvahelises suhtlemises. Lääne-Virumaale tuli kirjanik elama 1930-ndate aastate alguses. Lühemat aega elas ja töötas ta aednikuna Rakvere lihakombinaadi taga Ussimäe talus. Siinsest elust annab ta värvika pildi lühipalades "Homo homini ..." ja "Härra Krusten, võtke saia!". Lühikest aega oli ta Virumaalt ära. Kui ta 1935 siia tagasi tuli, siis asus ta elama Viru-Jaagupi lähedale Voore külasse Kruusimäe tallu. Selles talus elas ta mitmeid aastaid ja tegeles aedniku- ja metsatööga. Siin kirjutas ta kõik need lood, mis ilmusid ajakirjas "Looming" veergudel ja mis on koondatud 1941. aastal väljaantud kogumikku "Pime armastus". Järjekindel kirjanduslik tegevus viis selleni, et ta võeti 1937.a. EKL-u liikmeks. 1940.a. lahkus kirjanik Tallinna, 1941.a. võeti ta ajakirja "Viisnurk" toimetusse sekretäriks. Saksa okupatsiooni ajal oli ta taas Voore küla metsatalus ja mõnda aega ka Kullaaru riigimõisas aednikuks. Saksa okupatsiooni lõpuperioodil töötas ta mõnda aega Virumaa Teataja toimetuses ja elas Rakveres Kalinini tänav 39 (nõuk. aegne nim.; tänane Pikk tänav). Aastail 1944/1945 siirdus Erni Krusten aednikutööle Roodeväljale ja seejärel Veltsi. Veltsist on pärit tema autobiograafiline lugu "Õnnestunud külv". 1945 tuli kirjanik taas Rakverre, samal aastal astus ta ENSV Kirjanike Liidu liikmeks. 1950. aastast teotses ta kutselise kirjanikuna (praegune termin vabakirjanik). Siin valmis näiteks romaan "Noorte südamed"(1953-1955), see oli nõukogude ajal lausa menuromaan. Paljude juttude tegevus toimubki neis paigus kus kirjanik elas. Romaanis "Noorte südamed" on kirjas rohkem kui 60 tolle kandi maakonna kohanime. Alates 1956 elas kirjanik Tallinnas Nõmmel. Kirjanikul oli suvekodu veel Käsmus.
1959.a.omistati Erni Krustenile ENSV teenelise kirjaniku aunimetus, 1972.a. ENSV rahvakirjaniku aunimetus. 1984.a. anti temale F.Tuglase novelliauhind.
Tagasivaatavalt peab nentima, et žanrilisele viimistlusele ja karakterite kujundamisele ei ole esialgu kirjanik erilist tähelepanu pööranud. Groteski rakendab kirjanik eriti tõhusalt oma 1930-ndate a-te loomingus. Taspisi, kaunis pikka ja keerulist teed pidi kasvas Erni Krusten nõukogude sotsialistliku realismi kirjanikuks. Üleminekuperioodi keerukust peegeldavad tema romaan „Pekside raamat“ (1946), novellikogud „Pöördepunktid (1946) ja „Rahu nimel“ (1951). Avaldas ka lasteraamatuid nagu „Sinisulg depoost“ (1948), „Kolm pähklit“ (1955), „Piibar“ (1968) jpm. . Tema teosed kasvatavad noores lugejas kõrgeid moraalseid väärtusi ja õpetavad armastama loodust. Erni Krusten on teotsenud ka tõlkimise alal vene keelest, nimetada võiks I.Turgenevi „Küti kirjad“ jmt. Ka tema enda teoseid tõlgiti vene, bulgaaria ja veel mõne teise nõukogude liiduvabariigi keelde, aga ka prantsuse ja soome keelde. Suure meisterlikkuse saavutas Erni Krusten ka oma miniatuurides ja laastudes mida nimetati sageli ka proosaluuletusteks. Kirjanik avaldas tol ajal ka luuletusi, tema värssides domineerib lüürika ja mõtteluule, seda isloomustab filosoofiline kallak ja lihtne vormikõne. Nõukogude ajal oli Erni Krusten hinnatud kui üks väljapaistvamaid tollaseid kirjanikke,kes valitses meisterlikult eri žanreid, oli silmapaistvalt isikupärane nii inimeste kui probleemide nägemises.
Erni Krusten oli abielus, peres kasvas tütar, hilisem tuntud kirjandusteadlane Reet Krusten. Erni vennad olid karikaturist Otto ja kirjanik Pedro Krusten.
Andmed: EKBL, Tallinn, 1975; A.Jaaksoo „Kes on kes ja mis.....“, Tallinn, 1987; EE 14 kd, Tallinn, 2000; www.monument.ee/rakvere-linn/rakvere-erni-krusten