Aita Kurfeldt (1951a-ni ka Justa, Auguste) (1901-1979) tõlkija.
Tõlkija
Maetu | Sünniaeg | Surmaaeg | Matuseaeg |
---|---|---|---|
Arne Hanko | 02.08.1909 | 30.11.1998 | 05.12.1998 |
Rusudan Hanko | 18.11.1982 | ||
Aita Kurfeldt | 02.01.1901 | 02.11.1979 | 11.11.1979 |
Marta Kurfeldt | 08.12.1897 | 05.07.1981 | 11.07.1981 |
Liisa Kurfildt | 16.09.1955 | ||
Jüri Kurfoldt | 30.12.1949 |
Aita Kurfeldt (1951a-ni ka Justa, Auguste) (1901-1979) tõlkija.
Sünd. 02.01.1901 Tallinn
Surn.02.11. 1979 Tallinn
AK õppis peale gümnaasiumi lõpetamist 1924-27 G.Neggo tantsustuudios ning 1921-24 ja 1936-42 TÜ-s a eesti filoloogiat ja rahvaluulet. Aastast 1931 tegutses peamiselt tõlkijana. J.Talvet oma monograafias kirjutab, et 1930. a II poolel tõusis esile A.Kurfeldt kes ületas oma tegevusega tavalise tõlkija ampluaa ja keda me võime pidada tõeliseks hispanistiks. AK oli mitmekülgne ja andekas. Õppides TÜ-s ta tantsis samal ajal ESTONIA teatris. Tervislikel põhjustel tuli tal aga tantsimisest loobuda. Eriliselt köitis teda hispaania kirjandus mille tõestuseks oli et ta 1934.a. avaldas monograafia MIGUEL DE CERVANTES SAAVEDRA kohta.(see on tänini üks väheseid Eestis ilmunud ja koostatud maailmakirjanduse monograafiaid, raamat on muutumas bibliofiilseks harulduseks). Sõda katkestas DON QUIJOTE tõlkimise. Enne II ilmasõda ilmus AK tõlkes I köide, A.Kurfeldti järelsõnaga, peale sõda II köide. Need olid meisterlikud tõlked. AK oligi hispaaniakeelse kirjanduse tutvustaja Eestis, korvates tühja koha mis seniajani oli just tõlkijate puudusel valitsenud. AK oli ka Hispaania olulise romaanikirjaniku Pio Baroja loomingu esimene vahendaja tõlkides 1902.a. tema romaani TEE TÄIUSELE.
O.Ojamaa meenutab AK-d tagasihoidliku ja sõbraliku inimesena. Tema tõlkijafenomeni üle mõtiskledes leiab, et peale keelteoskuse, kirjandusliku ande, hea tahte ja erakordse töökuse, pidi AK-l veel midagi olema mida ta nimetab tõlkijaisiksuseks. Selle olulisemaid jooni on mõtteerksus ja vaimuvärskus millised omadused võimaldasid tal veel 70-aastasena tõlkida moodsaid lausa avangardistlikke teoseid nagu MEHHIKO NOVELLID või SADA AASTAT ÜKSILDUST.
AK kirjutas ka artikleid tantsukunsti kohta. Tõlkis ilukirjandust prantsuse keelest: L.Boussenard, A.France, R.Rolland, J.Verne, H.de Balzac, M.du Gard; hispaania keelest: M.de Cervantes, G.Garcia Marquez, A.Carpentier jt.; portugali keelest J. Amado, J.M.Eca de Queiros, J.M.Machado de Assis; rootsi keelest S.Lagerlöf; vene keelest F.Dostojevski, A.Tolstoi, M.Scholohhov.1979.a. sai J.Smuuli preemia.
Andmed: K-Laane ERAARHIIV (O.Ojamaa artikkel AAK MÄLESTADES, Sirp ja Vasar, 1979); J.Talvet HISPAANIA VAIM, Tartu, 1995; EE 14kd, Tallinn, 2000.