Aita Kurfeldt (1951a-ni ka Justa, Auguste) (1901-1979) tõlkija.

Tõlkija

Kultuurilooline haud

V, 5, 907, 6-kohaline kirstuplats

Maetu Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Arne Hanko 02.08.1909 30.11.1998 05.12.1998
Rusudan Hanko 18.11.1982
Aita Kurfeldt 02.01.1901 02.11.1979 11.11.1979
Marta Kurfeldt 08.12.1897 05.07.1981 11.07.1981
Liisa Kurfildt 16.09.1955
Jüri Kurfoldt 30.12.1949

 

 

Aita Kurfeldt (1951a-ni ka Justa, Auguste) (1901-1979) tõlkija.

Sünd. 02.01.1901 Tallinn

Surn.02.11. 1979 Tallinn

AK õppis peale  gümnaasiumi lõpetamist 1924-27 G.Neggo tantsustuudios ning 1921-24 ja 1936-42 TÜ-s a eesti filoloogiat ja rahvaluulet. Aastast 1931 tegutses peamiselt  tõlkijana.  J.Talvet oma monograafias kirjutab, et 1930. a II poolel  tõusis esile A.Kurfeldt kes ületas oma tegevusega tavalise tõlkija ampluaa ja keda me võime pidada tõeliseks  hispanistiks. AK oli mitmekülgne ja  andekas.  Õppides  TÜ-s ta tantsis samal ajal ESTONIA  teatris. Tervislikel põhjustel tuli tal aga tantsimisest loobuda.  Eriliselt köitis teda  hispaania kirjandus mille tõestuseks oli  et ta 1934.a.  avaldas monograafia MIGUEL DE CERVANTES SAAVEDRA kohta.(see on tänini üks väheseid Eestis ilmunud ja koostatud maailmakirjanduse monograafiaid, raamat on muutumas bibliofiilseks harulduseks). Sõda katkestas DON QUIJOTE tõlkimise. Enne II ilmasõda ilmus AK tõlkes I köide, A.Kurfeldti järelsõnaga, peale sõda II köide. Need olid meisterlikud tõlked. AK oligi hispaaniakeelse kirjanduse tutvustaja  Eestis, korvates  tühja koha  mis  seniajani oli just tõlkijate puudusel valitsenud. AK oli ka Hispaania olulise romaanikirjaniku Pio Baroja loomingu esimene vahendaja tõlkides 1902.a. tema romaani TEE TÄIUSELE.
O.Ojamaa meenutab AK-d tagasihoidliku ja sõbraliku inimesena. Tema tõlkijafenomeni üle mõtiskledes leiab, et peale keelteoskuse, kirjandusliku ande, hea tahte ja erakordse töökuse, pidi AK-l veel midagi olema mida ta nimetab  tõlkijaisiksuseks. Selle olulisemaid jooni on  mõtteerksus ja vaimuvärskus millised omadused võimaldasid tal veel 70-aastasena tõlkida moodsaid lausa avangardistlikke teoseid nagu MEHHIKO NOVELLID või SADA AASTAT ÜKSILDUST.
  AK kirjutas ka  artikleid tantsukunsti kohta. Tõlkis ilukirjandust prantsuse keelest: L.Boussenard, A.France, R.Rolland, J.Verne, H.de Balzac, M.du Gard; hispaania keelest: M.de Cervantes, G.Garcia Marquez, A.Carpentier jt.; portugali keelest J. Amado, J.M.Eca de Queiros, J.M.Machado de Assis;  rootsi keelest S.Lagerlöf; vene keelest F.Dostojevski, A.Tolstoi, M.Scholohhov.1979.a. sai J.Smuuli preemia.

Andmed: K-Laane ERAARHIIV (O.Ojamaa  artikkel  AAK MÄLESTADES, Sirp ja Vasar, 1979); J.Talvet HISPAANIA VAIM, Tartu, 1995; EE 14kd, Tallinn, 2000.