Kingo August-Johann (1894 – 1965) leitnant, VR I/3

Kingo August-Johann (1894 – 1965) leitnant, VR I/3
Sünd. 28.03.1894 Audru v.
Surn. 21.09.1965 Tallinn
August Kingo sündis Pärnumaal  kooliõpetaja peres. Õppis  Audru kihelkonnakoolis,  Tartu Aleksandrikoolis ja Pärnu gümnaasiumis. Astus 1912 Tartu Ülikooli õppides esmalt arstiteaduskonnas, siis aga majandustaduskonnas. Ülikooli ei lõpetanud. Oli 1915.a. EÜS-i liige. Sõdis vabatahtlikuna I ilmasõjas 1915.a. 1.tagavara suurtükidivisjonis Luugas, hiljem oli 24. Suurtükiväe brigaadi 2. patareis. 1917.a. oli lipnik. Vabadussõjas osales kohe sõja algusest saadik  vabatahtlikuna olles 1.suurtükiväepolgu 2.patarei nooremohvitser, hiljem vanemohvitser ja majandusülem. Hiljem oli  välipatarei  ülem.  Sai sõjas leitnandiks.  Osales Vabadussõjas lahinguis Punaarmee vastu Viru ja Narva rindel.  Juulis 1921 vabanes sõjaväeteenistusest.  Töötas a-il 1921-1925  Narvas P.Lemmingi leivatööstuses.  Samal ajal anti Augustile  Vabadusrist teenete eest Vabadussõjas,  kus ta oma kohuseid isamaa ees väga korralikult täitis.  August Kingo suundus Paldiskisse,  töötades kudumistööstuses ja olles selle osanik. 1927 laiendas ta  oma  äri Tallinna.  Pärast äri pankrottiminekut 1929.a. asus Viljandimaale  Olustverre. 1933.a. oli ta taas Tallinnas töötades ajalehe  „Võitlus“ toimetuses. Osales vapside liikumises ja tal tuli Tallinna Kaskvanglas istuda. 1936.a. oli ta taas vaba ja töötas Tallinnas kindlustusagendina,  hiljem majandusministeeriumis kantseleiametnikuna.   Oli EVL Tallinna osak. liige. Saksa ajal teenis  julgestuspolitseis Pihkvas ja Leningradi oblastis  tõlgina. 1943.a. astus Eesti Leegioni. Oli väljaõppel Heidelaagris ja  Bad Tölzis. 1944.a. tunnistati tervislikel põhjustel rivikõlbmatuks ja vabastati teenistusest. Nõukogude okupatsiooni alguses 1944.a. varjas end Läänemaal, seejärel Viljandi-ja Järvamaal olles taludes juhutööline. Nõukogude võim arreteeris ta  30.03.1948 Tallinnas. Ta mõisteti 25 aastaks vangi, oli Krasnojarski krai  DubravLagis. Vabanes 1956.a. Elas Tallinnas ja hiljem  Mähel, töötas viinavabriku vagunisaatja ning tehase valvurina.
August Kingo oli kaks korda  abielus. Esimene naine oli Anna, nende abielu lahutati 1932.a. Annaga oli Augustil kaks poega Ülo-Kurt ja Uno-Harri. Teine abikaasa oli Gretchen. Teise naisega oli kolm last, tütar Elna-Mare, pojad Hillar-Auli ja Vello. Teine naine ja lapsed küüditati  Nõukogude võimurite poolt 1949.a. Siberisse.
Andmed: Autorite kogu „Eesti Vabaduse Risti kavalerid“,  Viljandi, 2016;