Ilmar Sikemäe (Helmut-Hugond Bötker) (1914 – 1998) proosakirjanik ja publitsist

Kultuurilooline haud

U, KI2, 25, 2-kohaline kirstuplats

Maetu Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Asta Sikemäe 23.05.1915 05.10.2006
Ilmar Sikemäe 18.12.1914 25.07.1998 29.07.1998

Ilmar Sikemäe (Helmut-Hugond Bötker) (1914 – 1998) proosakirjanik ja publitsist
Sünd. 18.12.1914 Albu v.
Surn.25.07.1998 Tallinn
Ilmar sündis Järvamaal Vetepere külas maatööliste Rudolf Aleksander ja Amalie Karoline Bötkeri perre. Ta pärines kangetest Vargamäe Sikenbergidest (sealt, kust Oru Pearugi – oli Jakob Sikenbergi tütrepoeg), ent kasvas, õppis ja kujunes Tallinnas. Õppis Tallina 26.algk-s ja Gust. Adolfi gümn-s, mille lõpetas 1935.a. Töölispoisist kirjamehe tee algas 1935. aastal üle-eestilise kirjandivõistluse võitmisega, hiljem tegi kaasööd mitmetele ajakirjadele ((KEVADIK, OLION, VALLATU MAGASIN jt.) A-tel 1936-1940 töötas arveametnikuna kirjastuses UUS EESTI. A-il 1940-1941  oli ajalehe RAHVA  HÄÄL  kirj. kaastööline ja osak.juhataja. II ilmasõja ajal mobiliseeriti Punaarmeesse, oli tööpataljonis ja Eesti Laskurkorpuses, töötas ka ajal-te PUNAVÄELANE ja  TASUJA  toimetustes. Sõja ajal avaldas jutte, artikleid  ja  luuletusi. Sõjajärgsel ajal töötas ajalehe SÄDE  ja ajak-de PIONEER ja LOOMING toimetuses. A-il 1959-1969 oli KL –i proosakonsultant. Sõjajärgseil a-il kirjutas luulet, artikleid ja kaasajaainelist lühiproosat, seda avaldati kogudes  TEEKOND JÄTKUB ja NÄOGA TULEVIKU POOLE. Avaldas heakorda kritiseeriva olukirjelduse TOLM (1955.a.)  LOOMINGUS.  See pahandas tollaseid nõukogude ametnikke sügavalt ja Ilmar Sikemäed kritiseeriti kõvasti. 1962.a. avaldas ta olukirjeldustekogu  KIRJAD VARGAMÄELT  (Tammsaare-nim.kolh. auhind 1980.a.). Siin esitab ta  elu ja kirjanduse huvitavaid seostumisi ning  vastastikuseid  mõjutusi Tammsaare suurromaani tegevuspaikades.   Raamatule annab unikaalsust autori lähisuhe kujutatavaga, inimeste ja probleemide hea tundmine. Avaldatud jutustuses SELGED SILMAD (1967)  käsitleb ta  kaasaja ühisk. probleeme eetilisest aspektist ja osutab leebelt kõlbelisele nihestumisele. Ilmusid veel jutu ja laastuvalimikud SADA LUGU, VASAKU KÄE LOOD, olukirjeldusi. Kirjutanud luuletusi, mida ka viisistatud: VEART KELLAD (G.Ernesaks) jt. Ilmar Sikemäe tundis huvi uudissõnade loomise vastu, kirjutas artikleid ja retsensioone, koostas kogumikke. Ta on ka  saksa keelest tõlkinud G.Weerthi, B.Kellermanni jt. teoseid.
Ilmar Sikemäe oli kaasaegsete mälestustes leebe loomu ja lepitava sõnaga prosaist, vaikne ja heatahtlik töömees, KL üks  vanemaid liikmeid  kes pikka aega Eesti kirjanduselus eri aegadel talle omases stiilis osales. Ta oli 1949.a-st KL liige ja a-il 1945-1990 NLKP liige.  
Ilmas Sikemäe oli abielus Asta Sikemäega.
Andmed: EKL, Tallinn, 2000; EE 14 kd, Tallinn, 2000;

 Loe lisaks...