Heli Lääts (kodanikunimi alates 1958.a. Heli Saul) laulja

Heli Lääts (kodanikunimi alates 1958.a. Heli Saul) laulja
Sünd. 24.06.1932 Kuressaare
Surn. 16.02.2018 Tallinn
Heli sündis ja kasvas Saaremaal, käis seal koolides. Oma lapsepõlvest  meenutas lauljanna  ajakirjanik I. Jeletsky`le, et  tema kodu oli muusikaarmastust täis. Selle hingeks oli ema,  kel endal väga suure ulatusega ilus kontraalt. Ema oli pärit külakooliõpetaja-kirikuvöörmündri perest ja tema  juhatas külanoorte laulukoori. Õnnelik pereelu oli lühike ema varase traagilise kaotuse tõttu. Aga Heli oli tugev tüdruk, kes ennast ei kaotanud. Tal olid lapsepõlves head ja elujaatavad mängukaaslased. Heli käis kodulinnas algkoolis ja  lõpetas keskkooli. Heli enda tõi päriselt muusika juurde tema keskkooli lauluõpetaja tuntud muusikamees Joosep Aavik. Heli tegi koolis  sporti, esines juba neiuna meeldejäävalt oma noore ja kauni tämbriga häälega vanas kultuurimajas, kus praegu asub linnateater. Heli jäi lootusrikkana oma eakaaslaste, sõprade, muusikainimeste ja üldsuse kestva tähelepanu alla, kui ta läks õppima Tallinna muusikakooli ning lõpetas selle 1955.a. Samal aastal debüteeris ta estraadilaval. 1960. aastal lõpetas ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi laulu erialal, õppides Tiit Kuusiku klassis. Ta sai esimese eesti lauljana estraadi- ja kammerlaulja kvalifikatsiooni. Regulaarsed esinemised estraadilauljana algasid 1956. aastal Emil Laansoo ansambli ja Eesti Raadio estraadiorkestriga. Koos teiste Eesti estraadikunstnike ja ansambliga Metronoom osales ta 1957. aastal Ülemaailmsel noorsoo- ja üliõpilasfestivalil Moskvas, kust ta tuli koju laureaadina. 1958. aastal võttis Lääts osa üleliidulisest estraadiartistide konkursus ta esimese eesti lauljatarina võitis laureaaditiitli. 1958.a. oli Heli elus suur sündmus –ta abiellus muusik Peeter Saul`iga. Nende laulatus toimus suure saladuskatte all Kadrina kirikus. Aastatel 1957–1961 laulis Heli Lääts Eesti Raadio naistrios. Aastatel 1957–1987 oli ta Eesti NSV Riikliku Filharmoonia solist, 1966–1974 sealses estraadistuudios lauluõpetaja. Heli Lääts on üles astunud estraadi- ja kammerlauljana, osalenud estraadietendustes ja laulnud lastelaule. Tema hääl oli kaunitämbriline ning repertuaar sisukas. Ta on salvestanud oma laule heliplaatidele ja Eesti Raadiole. Laulud, mida Heli aastakümneid laulnud, on talle kõik omal moel armsad olnud. Kõiki neid saavutusi on saatnud pidev töö oma muusikalise ande arendamiseks. See viiski Heli Läätse parimate lauljate hulka. Ta tuli iga eestlase tuppa, merele, põllule ja peole.
Mäletame, kuidas Heli Lääts laulis Arne Oidi, Albert Uustulndi ja teiste heliloojate populaarseid laule. Heli Läätse teadsid kõik, oma kunstiga, oma selge, meeldejääva, kaunikõlalise metsosopraniga oli ta  omamoodi rahvast ühendav ja liitev isik.
Aga laulu kõrval, sellest ehk olulisemgi, oli  Heli Läätse enda sõnutsi tema abikaasa: „Ma ei ole elus kohanud romantilisema hingega inimest kui Peeter Saul, ta on minuga olnud heas ja halvas, rõõmus ja mures. Ma ei taha ära sõnuda — jumalad on kadedad. Palun neilt andeks, et olen kedagi neist ettepoole seadnud, aga nii see on. Armastan väga oma lapsi, lapselapsi, .....“.  Lauljanna valutas südant meie elu valusate ja vastuseta küsimuste üle  küll noorte perede, küll eakate elu seadmisel.  Ta leidis, et väärtused on paigast nihkunud, on pahupidi pööratud.  Kuidas kasvatada lastes austust ja isamaa-armastust, kui igalt poolt paistab armastus raha vastu? Kuidas oleme kultuurriik, kui kultuurist ei hoolita? Talle tundus, et  temaski valitseb mingisugune kaos, kuigi ta oli õnnelik inimene, ta tundis, et teda armastatakse.
Oma pika elu jooksul pälvis Heli Lääts mitmeid tunnustusi. 2004. aastal andis Eesti president talle Valgetähe V klassi teenetemärgi, samal aastal pälvis ta ka ühe neljast Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutööauhinnast. Heli Lääts oli ka ühiskondlikult aktiivne olles  2002. aastast Keskerakonna liige.
 Heli ise pidas suurimaks tunnustuseks ja tasuks  rahva armastust ja lugupidamist.
Kui tema 85 sünnipäeval küsiti, mis oleks see üks ja ainus tähtsündmus või märksõna, ilma milleta olnuks ta maailm palju vaesem ja värvitum, vastas Heli: „Eks see ikka muusika ole. Teismelisena kõndisin Kuressaares koduaias ja mul oleks kogu aeg justkui keelpilliorkestrid kõrvus mänginud. Millegipärast on nad ära kadunud, ma ei kuule neid enam (naerab). Olen eluaeg džässorkestritele keelpilliorkestreid eelistanud. Nende muusika on hingemuusika. Sest inimese hingekeeled pole mitte trompetid ja trummid, vaid ikka keelpillid“.
Heli sõber laulja Voldemar Kuslap meenutas,  millise õhinaga rääkis Heli veel paar nädalat enne Eesti Vabariigi 100 sünnipäeva eelseisvast vabariigi aastapäeva peole ja vastuvõtule minekust. Kahjuks meie laulukultuuri elav klassik sinna ei jõudnud. Heli laulude saatel on ju üles kasvanud mitu põlvkonda.  Heli põlvkonna inimesed ja kolleegid  meenutavad teda kui ääretult armast inimest,  sõbralikku kolleegi  keda  loodus oli õnnistanud siiruse, lihtsuse ja sügava hingekultuuriga.
2017 aastal esitles Heli Lääts minavormis  elulooraamatut "Heli Lääts. Armastusega". Teost võiks selle faktikülluse poolest nimetada ka dokumentaalromaaniks, kuna tähelepanu keskpunktis on nii Heli enda elu kui ka aeg, sündmused, inimesed ja ajastud.
Andmed: H.Karm „ Heli Lääts. Armastusega“, Tallinn, 2017; www.videvik.ee/514/heli.html; https://www.saartehaal.ee/2018/02/17/heli-laats-24-06-1932-16-02-2018/; publik.delfi.ee/news/inimesed/suri-laulja-heli-laats?id=81139305; https://www.ohtuleht.ee › Uudised › Uudised | Eesti uudised; https://www.ohtuleht.ee › Melu › Melu | Elu; https://kultuur.postimees.ee/4411815/lahkus-heli-laats; https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=2&artid=80602; www.pealinn.ee/tagid/koik/suri-armastatud-laulja-heli-laats-n213699; www.tmm.ee/muuseumist/uudiste-arhiiv/574-in-memoriam-heli-laats-1932-2018; https://m.linnaleht.ee/teemalehed/heli-laats; opleht.ee/2013/11/heli-laats-laulda-olen-ma-armastanud-lapsest-saati/; www.virumaa.ee/2003/01/ve-laats-heli-laulja-ja-mustervanaema/

 Loe lisaks...