Leenu Vilde (1834-1913) kirjanik Ed.Vilde ema

Leenu Vilde (1834-1913) kirjanik Ed.Vilde ema
Sünd. 1834 Kuksema v.
Surn. 1913 Tallinn
Kirjanik Ed Vilde isapoolsed esivanemad pärinevad Virumaalt, Väike-Maarja Äntu (Rastla) külast. Isa Jüri (1837- 1908) pärines suurest perest viienda lapsena.  Jüri oli 7 aastane  kui suri tema isa. Tuli tööle asuda, esmalt oma talus, 13 aastasena oli ta mõisas teopoiss. Ega tollasel teopoisil palju võimalusi polnud, talu läks vanemale vennale. Kui Jüri 25 aastaseks sai 1862.a.,  läks ta  Pudivere mõisasse moonakaks. Noormees oli töökas ja ülendati varsti kupja ametikohale. Kahe aasta pärast abiellus ta  härraste toatüdruku Leenu Rüüteriga (EV ema). Leenu pärines Järvamaalt, oli talupidaja Kõnsa Jaani tütar. Leenu oli pere noorim tütar, aga abielludes oli ta oma mehest Jürist kolm aastat vanem. Tema vanem õde Mai oli siis juba  abielus Kullaru mõisa aidamehe Jaan Brunbergiga. Selle pere noorim poeg Eduard oli tulevane kirjanik Ed. Bornhöhe. Leenu oli mitmel pool tüdrukuna ja teenijana töötanud, oli olnud ka Väike-Maarja pastori ümmardaja. Noorpaari esmaseks eluasemeks oli moonamaja, kus elas neli leibkonda. Pere elas muldpõrandaga toas, kuhu tillukesest aknast vähe valgust tuli. Sama katuse all oli väike loomalaut. Selles majakeses  sündis ka tulevane kirjanik Ed. Vilde. Mõned nädalad peale Ed.Vilde sündi kolinud vanemad Muuga karjamõisa, siis aga Muuga mõisa. Isa Jüri sai seal  aidamehe ametisse. Aidamees oli teenistusredelil kupjast, tallimehest ja kutsarist kõrgemal, aga madalamal kui valitseja, viinameister ja kirjutaja. Seda hierarhiat jälgiti tollal rangelt. JV oli  tagasihoidlik, kohusetundlik ja väga aus inimene. Sundijaks oli tal liig pehme iseloom. EV on meenutand, et isa oli liiga ennastsalgav truu ja murelik töötaja, kes endale iial meelelahutust ei lubanud. Ed Vilde kajastab sellist üdini truualamlikku tüüpi, kes mingit tänu ei saanud,  novellis KUPJA-KAARLI ADJUSTAADID. Isal olid head oskused ka käsitöös: sepana, maalrina, tislerina. Ema Leenu oli elavam, jutuhimuline ja seltsis mõisarahvaga. Ema oli julgelt oma õiguste eest väljas ja isa Jüri alandlikkus mõisniku vastu ei meeldinud talle sugugi. Ema oli lisaks püsimatu, sundis ka isa kohti vahetama ja seda mitte raha vaid vahelduse pärast. EV ütles et tema sai kõik emalt- luulesoone, fabuleerimisvõime. Ema Leenu teadis palju rahvalaule peast ja põimis need jutu sisse kui  kõneles. Isale see ei meeldinud, nimetas  alpusteks. Ema luges ja kogus luulet ja  jutuvara ka  ajalehtedest. Ema ja isa oskasid lugeda ja kirjutada, tellisid Jannseni POSTIMEEST ja soetasid ka raamatuid. Tollase aidamehe elu oli moonakaga võrreldes üsnagi lahe. Isal oli palju tööd, aga ta sa küllaldaselt moona,  ka vähest rahapalka ja mõisahärra ei keelanud lisaks hobuseid pidada ja neid müüa.  Oli võimalik lehma pidada ja kahetoaline kortergi oli korralik. Ema hankis lisa käsitööga ja oli vahel mõisas abiks. Lapsed ei tundnud kehvust ega varast töösundi. Oli aega mängida, marjul käia ja toredasti aega veeta. Lapsi võeti kaasa, nõnda et nad varakult mõisruumide toredust nägid, ka arutasid vanemad kõiki tollaseid päevakajalisi sündmusi nagu  Mahtra sõda ja karistussalkade tegevust mõisas. Ema vokivurina ja kangastelgede lõksumise kõrval õpiti lugema. Mõlemad vanemad olid varmad lastele kooliharidust andma. Tõuget andis ka Brubergide pere, kes oma Eduardi linnakooli panid. EV esialgsed saksa keele õpingud (ilma seda oskamata ei saanud) tasus ema kohalikule õpetajale, metsnikuprouale, sukakudumise ja seebikeetmisega. Mõlemad lapsed nii Eedi kui ka õde Auguste õppisid Tallinnas. Vanematele oli see küllalt kulukas ja 1880 asusid ka isa ja ema ka Tallinna, katsetasid mitmeid ameteid, ka poepidamist. See ei õnnestunud ja  1881.a.  sai Jüri V-st Karjaküla mõisa valitseja. Kummalise mõisahärra (MÄEKÜLA PIIMAMEHE  parun Kremeri prototüüp) valitsedes kujunesid  elutingimused väga soodsateks. Karjakülas elavad vanemad 1893.a.-ni, siis lahkusid,  põhjuseks oli pahandus mõisnikuga, kelle kõrvu jõudsid kuuldused, et EV kirjutab sakstevastaseid kirjatükke. Lahkumise initsiaator oli jälle ema  Leenu. Nüüd kolitakse Viti mõisa, kus isa Jüri saab valitseja koha. Elu lõpu pidid kirjaniku vanemad Tallinnas veetma, kuna nad siia ka maeti.
1965.a. korrastati TLM kodu-uurijate algatusel Ed.Vilde vanemate hauaplats,  linnavalitsuse poolt asetati hauale maakivist tähis.
Andmed: K.Laane ERAARHIIV, V.Alttoa EDUARD VILDE, Tallinn, 1965,