Hans Lillakas (a-ni 1902 Kroonukõrb) (1897 – 1963) sõjaväelane, VR II/3

Hans Lillakas (a-ni 1902  Kroonukõrb)  (1897 – 1963) sõjaväelane, VR II/3
 Sünd.  26.12.1897  Nõmmküla v.
Surn. 15.02.1963 Tallinn
Hans sündis  Järvamaal Kuru  mõisa töölise vallaslapsena. Pärast vanemate abiellumist tunnistati  ta Jüri Lillakase pojaks.  Õppis Oru  ministeeriumikoolis ja  a-il 1923-1924 Ratsarügemendi õppekomandos.  I Ilmasõja ajal oli 3. Balti ratasapolgus nooremallohvitser.  Vabadussõjas  alates 15.11. 1918 Tallinnas vabatahtlikult KL  ratsaosakonnas, oli seal hiljem ka  rühmavanem.  Võitles lahinguis Punaarmee ja  Landeswehri vastu Narva rindel, Lõuna-Eestis  ja Lätimaal. Sai 21.04. 1919  Napi küla all haavata. Talle anti vapruse eest selles lahingus maad, loobus sellest, võttes rahalise autasu.  Ta sai Vabadussõjas ülesnäidatud mehisuse eest VR II/3.  Evis palju teisigi kõrgeid riiklikke autasusid.
Aprillist 1920  Ratsapolgu vahtmeister.  Tema aukraadid tõusid, oktoobrist 1920 oli veltveebel. Augustist oli üleajateenija kuni 1922.a-ni, siis lahkus sõjaväeteenistusest.  Sama aasta lõpukuudel taas  üleajateenija Ratsarügemendis,  kus oli veltveebel 1. eskadronis, hiljem 2. eskadronis, siis  õppeeskadronis ja taas 1.eskadronis kuni 940.a-ni.  Veebruaris 1928.sai riigivanemalt  pikaaegse eeskujuliku teenistuse eest  autasuks kulduuri. Ta oli korduvalt Ratsarügemendi üleajateenijate kogu juhatuse liige, laekahoidja ja  abiesimees.  Ta oli EVL Tartu osak. ja  VRVÜ Tartu osak. liige. Kui Eesti Nõuk. Venemaa poolt okupeeriti siis pärast ENSV vastuvõtmist NSV Liidu koosseisu liiduvabariigina 06.08.1940, andis 17.08.1940 Nõukogude Liidu kaitse tollane rahvakomissar direktiivi nr 0/2/105022, mille kohaselt tuli Eesti sõjavägi reorganiseerida septembri keskpaigaks Punaarmee koosseisus olevateks territoriaal-laskurkorpusteks. Nõnda sai ka Hans Lillakast sõdur   09.1940. territoriaalkorpuse 182. Laskurdiviisi 108 üksikus  luurepataljonis. II Ilmasõja  ajal juulis 1944 taandus ta  väeosaga Värska  laagrist Venemaale.  Osales lahingutes Saksa  vägede vastu. Sügisel 1944 tuli koos Punaarmeega tagasi Eestisse. Oli Tallinna  Mererajooni 1.järgu  hoiukassa juhataja, kevadest  1946 riiklike tööhoiukassade ja riikliku  krediidivalitsuse  Mererajooni vaneminspektor. Hiljem oli tehases Tegur brigadir,  pärast samas tehases kojamees.
Hans Lillakas oli abielus  Alvine Lillakasega, peres kasvasid tütred  Hulda ja Virge ning poeg Rein.
Andmed: Autorite kogu „Eesti Vabaduse Risti kavalerid“,  Viljandi, 2016;