Enn Nurmiste (Nikolai Neuhaus) (1894 –1968) haridustegelane, TP rajaja

Enn  Nurmiste (Nikolai Neuhaus) (1894 –1968) haridustegelane, TP rajaja
Sünd. 13.07.1894 Pihkva
Surn. 04.03.1968 Tallinn
Enn Nurmiste oli Hans ja Maria Elisabeth Neuhausi poeg. Tema isa Hans Neuhaus elas ja töötas Pihkvas peaaegu 20 aastat ja enamuse sellest ajast oli kubermangu aktsiisivalitsuse pearaamatupidajaks, aga ta teotses aktiivselt ka Pihkva Eesti Seltsis KOIT. Lapsepõlveaastad veetis Enn Nurmiste Pihkvas, kus lõpetas gümnaasiumi ja siirdus seejärel Tartu ülikooli matemaatikat õppima, lõpetas TÜ 1917.a. Enn Nurmiste oli oma suguvõsas esimene, kes sai kõrghariduse. Töötas Tallinna Lenderi Gümnaasiumis ja Kunsttööstuskoolis õpetajana aastatel 1917–1919. Võttis osa 1919. aastal Eesti Vabadussõjast, Tallinna Kaitsepataljoni kooliõpetajate roodus, sai mürsuplahvatusest tabamuse. Peale soda õpetas tüdrukute ja  poiste kommertskoolides  matemaatikat. Oma õpetajatöö käigus märkas Enn Nurmiste  meie tehnilise kutsehariduse puudujääke, ka külastas ta ise põhjamaade tehnikakoole, eriti Rootsit.  1927 aastal tegi ta ettepaneku õppekava ja õppetöö vormi muuta, kaotada  dubleerimine ja  parallelism, tuua sisse elektrotehnika ja  masinatehnika õpetuse. Need oli uued vaated õppetöö sisule ja mahule. 1928 a.-l võttis Riigikogu, Enn Nurmiste initsiatiivil,  vastu Tallinna Tehnikumi seaduse mille põhjal  RTG kujundati  ümber tehnikuid koolitavaks õppeasutuseks. Eeskujuks võeti arenenud maades kehtiv  kolmeastmeline kutseharidussüsteem. Tehnikumist saab keskastme õppeasutus mis arendab tehnilist mõttelaadi ja formeerib suhtumise. See oli iseseisev kool – kõik korraldatakse kooli enda poolt. Ajutrust oli  õppenõukogu, juht oli Enn Nurmiste. 1929 a. Enn Nurmiste teatas  Riigikogus, et koolil on kodanike kasvatuse kohustus, aga koolis õppijail ja ka  lõpetanuil pole iseseisvat mõtlemist, töötahet, oskusi töötada. Samas õppekavad olid  ainetega üle koormatud, õpilaste tase kõikus koolide kaupa lubamatult. Otsus - kool tuleb pöörata oskuste andmise poole. 1929 sai kool nimeks  TALLINNA TEHNIKUM.  Siin kärbiti üldaineid ja suurendati erialatunde. Silmaringi laiendamiseks  tuli juurde  kultuurilugu. 1929. sõitis Enn Nurmiste oma õpilastega Soome  Tamperesse tutvuma veduritehase ja paberivabrikuga. Töökorraldus oli seal oivaline ja töö kvaliteet kõrge. Samal aastal käis ta ise kaubarongiga Hollandis, olles rahapuudusel trimmer ja kütja. Jõuluvaheajal töötas vedurijuhi abina. Naases kodumaale kui oli 6000 km sõitnud ja omandanud kiirrongi vedurijuhi abi kogemused. Taoline hakkaja direktor oli poistele suureks eeskujuks. Ise õpetas ta matemaatikat ja füüsikat, siis lisandusid tehniline mehaanika ja tugevusõpetus. Enn Nurmiste viis lapsi-õpilasi kõikjale Eestimaa vabrikuisse vaatama – õppima: Kohtla õlivabrikuisse,  Ülgase fosforiidikaevandusse, Eidapere klaasikotta,  Vilsandi linnuriiki,  Vasalemma paemurdu. Aga ka Pallasesse ja Laikmaa ateljeesse. Enn Nurmiste kreedoks oli et kool suudaks eluga sammu pidada! Ta oli ise hea oraator, aga ta rääkis õpilastele ka  elulisi küsimusi. Ta märkas, kuidas tehnika osa meie elus pidevalt suurenes ja tutvustas omi tulevikumõtteid 1936.a ka INSENERIDEKOJAS. 1937.a. lisas ta tehnilisse haridusse  mitu tähtsat uuendust- tehnikumi pääseb vaid keskharidusega, õppetöö 3 aastat endise  5 aasta asemel ja kõrgkooli pääses sealt gümn.-ga võrdsetel alustel. 1931 sai Enn Nurmiste koolihooneks Kopli laevatehased, aga sinna tuli 1932 aastal  ka vana Tallinna Tehnikum, Enn Nurmistel tuli mõlemaid koole juhtida. See oli tülikas ja vajadus oma koolihoone järgi kasvas. 1937.a. eraldataksegi maatükk Pärnu maantee ja Liivalaia tn  nurgale. Arhitektiks Alar Kotli, kellega minnakse koos  Soome parimaid hooneid vaatama. 18. nov. 1939. pandi koolihoonele nurgakivi. 1941 aastal sai hoone katuse alla. See oli tolleaegse moodsa kooliehituse tipp.  Paraku ei saa sinna mitte õpilased vaid hoone läks kohe sõjaväe kätte. Oma majja pääses tehnikum peale sõda 1945. aastal. Enn Nurmiste sai koolijuht olla 1946 aastani. Siis  hariduse rahvakomissar Jüri Nuut vabastas ta sellelt kohalt. E.Nurmiste jätkas samas koolis füüsikaõpetajana.
Enn Nurmiste arreteeriti nõukogude julgeolekuasutuste poolt 20/ 24. jaanuaril 1950. aastal tema enese loodud kooli füüsikalaboratooriumi lävel ja talle mõisteti NKVD tribunali otsusega § 58-3, 58-10-1 süüdistuses, 15. mail 1950. aastal 25 aasta vabaduskaotust ning saadeti Nõroblagi, Kemerovo oblastisse, kust vabanes vangilaagrist 1955. aastal. Pärast vabanemist töötas Enn Nurmiste Tallinna 1. Keskkooli õpetaja ja õppealajuhatajana, aastatel 1955–1957.
Enn Nurmiste õpilased ütlesid tema kohta, et ta mitte ei arendanud tehnilist haridust, vaid ta pööras, muutis, masside  mõttelaadi. Tema koolist tulnud  inimesed oskasid häid projekte ellu rakendada ja  juhtida tööjõudu organiseeritult ja neisse oli kasvatatud tugev ühtekuuluvustunne.
Enn Nurmiste õpilane oli ka meie laulutaat Gustav Ernesaks. Oma mälestustes on tal direktori kohta vaid  kiitvat öelda.  Tema mäletab direktorit kui pikka ja sihvakat, meeldiva ja  erksa olemusega meest.  Ta oli  nakatavalt aktiivne, leidlik ja mitte iial ükskõikne, ta oli suurepärane õpetaja.
Enn Nurmiste oli Rahvuskogu ja Linnavolikogu liige,  Valgetähe  ordeni kavaler. Korporatsiooni Fraternitas Estica vilistlane.
Andmed: V.Mägi „ Enn Nurmiste sõnas ja pildis 1894-1968: kogumik“, Tallinn, 1994; G.Ernesaks „Kutse“, Tallinn, 1980;  http://haridus.opleht.ee/Arhiiv/082004/lugu8.pdf; kultuur.elu.ee/ke507_reintalu.htm

 Loe lisaks...