Maalikunstnik August Jansen ja Asutava Kogu liige Helmi-Marie Press-Jansen

August Jansen 6. oktoober 1881 – 23. jaanuar 1957  eesti maalikunstnik.

Loe lähemalt...

Ea Jansen (1921 – 2005) ajaloolane.
Sünd. 14.11.1921 Tallinn
Surn. 20.04.2005 Tallinn
Ea Jansen sündis Tallinnas kunstniku ja  ajakirjaniku peres. Isa August  Jansen oli tuntud kunstnik ja kunstipedagoog, ema  Helmi töötas esimese eesti professionaalse naisajakirjanikuna mitme perioodilise väljaande juures. Ema oli ka  Asutava Kogu liige.  Ea õppis Inglise Kolledžis ja Tallinna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumis. Sealt pärines tema  sõpruskond. See oli vaimsete huvidega  keskkond ja seal kujunes Eagi vaimseks ja teritatud ühiskonnakriitilise  meelega isiksuseks. A-il 1941-1944 õppis Ea Tartu Ülikoolis inglise keelt. A-il 1944- 1949 samas ajalugu. Peale lõpetamist asus tööle Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituuti.  Siin astus ta statsionaarsesse  aspirantuuri ja kirjutas kandidaaditöö Fr.R:Kreutzwaldi maailmavaatelise  väljakujunemise teemal. 1968.a. kaitses ta edukalt doktoritööd teemal CARL ROBERT JAKOBSONI  SAKALA.  Lisaks tead. tööle oli Eal  akadeemias ka  admin. ülesandeid. Ta oli teadusdirektor, ka  kultuuriloo sektori juhataja a-il 1978-1988. Ea Janseni doktoritöö SAKALAST anti välja raamatuna 1971.a. Selle raamatu näol on tegu rahvusliku liikumise esimese sõjajärgse laiahaardelise, suure üldistusjõuga käsitlusega. Selle tööga jätkas autor akadeemik H.Kruusi loodud metoodika  alusel rahvusliku liikumise uuringut.  Siin oli teadlasele toeks ajalehe SAKALA  värskelt päevavalgele tulnud arhiiv mille uurimisele ja  süstematiseerimisele pühendas Ea Jansen aastaid. Ea Jansen uuris Kurgja fondi  põhjal ka C.R.Jakobsoni  monumentaalset kuju ja kirjutas temast 1987.a. monograafia CARL ROBERT JAKOBSON MUUTUVAS AJAS.   Teadlase avatus uutele ideedele ja metoodilistele  suundadele uurimistöös oli imetlusväärne.  Tema mõtteerksusest ja koostöövalmidusest nooremate teadlastega annab tunnistust ajaloomagister Jaanus Arumäega koos  toimetatud artiklitekogumik SELTSID JA ÜHISKONNA MUUTUMINE.  TALUPOJAÜHISKONNAST RAHVUSRIIGINI.  Nimetatud  kogumik eesti ühiskonna teest vabatahtlikest ühendustest iseseisva riigini on saanud oma novaatorluse  ja interdistsiplinaarse sisu tõttu tunnustust lisaks kodumaale ka välismaal. Teos pälvis 1995.a.  ajalookirjanduse aastapreemia. Ea  Jansen oli kandev jõud eesti kultuuriloo uurimise sõjajärgsel perioodil. Ta on osalenud projektijuhina või täitjana  mitmes suurürituses.  Näit. Fr. R.Kreutzwaldi kirjavahetuse kuueköitelise monumentaalpublikatsiooni koostamine, Eesti ajakirjanduse ajaloo koostamine jne.  Teda kaasati mitmetesse  rahvusvahelistesse projektidesse nagu  maailmakuulsa Miroslav Hrochi  juhitavasse projekti Ida-Euroopa rahvaste identiteedi kohta. Ea Jansen on teinud koostööd Soome, Taani, Rootsi, Norra , Saksa ja  veel mitme teise riigi teadlaste ja teadusasutustega. Ea Jansen tegi muidugi väga palju ka  ühisk.-teaduslikku tööd. Ta oli mitmete teadus-ja kaitsmisnõukogude  liige.  Aastaid oli ta TÜ riigieksamikomisjoni esimees. Ta oli ka  ajakirja KEEL JA KIRJANDUS  toimetuskolleegiumi liige. Särav ja tulemusrikas oli ka tema pedagoogitöö. Tema juhtimisel-suunamisel on valminud ridamisi diplomi-,kandidaadi-ja doktoritöid TÜ-s, Tallinna Ped.Ü-koolis, Ajaloo Instituudis, Eesti Humanitaarinstituudis jm.  Ta on kirjutanud palju arvustusi ja oponeeringuid. On pidanud hulgaliselt loenguid Eestimaa ülikoolides, aga olnud keeleoskuse ja hea ainevaldajana hinnatud lektor  Soomes, Rootsis, Saksamaal ja  Inglismaal. Ea Janson oli silmapaistev teaduse populariseerija, kes valutas oma  südant Eestimaa  humanitaarteaduse olukorra ja üldse  rahvusteaduste saatuse pärast.  Oli võimalus kuulata tema kultuuriloolist  loengut Türi kirikus,  mis oli endas sisalduva teabe poolest monumentaalne. Ka esitus oli keeleliselt ja kuuldavuselt suurepärane. Loeng lõppes Ea Janseni ja kohaliku daami poolt itaalia keeles professionaalsel tasemel esitatud  Schuberti AVE MARIA`ga. Ea Jansenil oli kaunis  lauluhääl. Ea Janseni abikaasa oli Heldur Palli, nende poeg on on õigeusu preester Mattias Palli.
Andmed: EE 14 kd, Tallinn, 2000; https://books.google.ee/books?id=BeLYkFjScqYC: M.Kask`i isikl. mälestused;

Loe lisaks...